Ungari kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
187. rida:
 
Ungari kõrg[[aadel]] kutsus [[Napoli kuningriik|Napoli]] kuninga [[Carlo III (Naapoli kuningas)|Carlo III]], kes oli ainus Lajos I elusolev meessoost sugulane, ja kroonis ta aastal 1385 kui Károly II. Kuid leskkuninganna ja tema nõunikud korraldasid jälle vandenõu ning Károly II mõrvati aastal 1386. Raevunud rahvas korraldas rahutusi ning leskkuninganna ja Maria kaotasid palju toetajaid ja lõpuks võeti nad kinni ning lukustati torni. Leskkuninganna kägistati aastal 1387 ja varsti näitas Maria end Sigismundiga, kes krooniti Ungari kuningaks, omades aadli täielikku toetust.
[[File:Two-nat.Rep 1386-1434.png|pisi|[[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi kuningriigi]], [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]], [[Saksa ordu]], Ungari kuningriigi, [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]], [[Zaporižžja (ajalooline piirkond)|Zaporižžja]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] piirialad, 1386-1434]]
Sigismundist sai tugev kuningas, kes tegi palju parandusi Ungari õigussüsteemi ning renoveeris paleesid [[Buda]]s ja [[Visegrad]]is, tuues materjale Austriast ja Tšehhiast, soovides luua kõige luksuslikumaid ehitisi kogu [[Kesk-Euroopa]]s. Tema seadustes võib näha varajase [[merkantilism]]i jälgi, ja samuti tegi ta kõva tööd, et hoida aadel oma kontrolli all.
 
Suur osa tema valitsemisajast oli pühendatud võitlusele Osmanite riigiga, kes alustas oma piiride ja mõju laiendamist Euroopasse. Aastal 1396 võideldi [[Nikopolise lahing]]us osmanite vastu, mille kaotasid Ungari-Prantsuse väed Sigismundi ja [[Philippe d’Artois]] juhtimisel. Aastatel 1395–1396 olid [[Osmanite riik|osmanite]] väed jõudnud Ungari aladeni ja vallutasid Põhja-Bulgaaria, [[Dobrudža]] ja [[Vidin]]i. Kuna [[Timur]] lõi lahingus Ankara juures 1402. aastal Osmanite vägesivägesid, siis mõneks ajaks oli Osmanite oht kadunud. Kuid Sigismund jätkas edukalt Osmanite vägede väljaspool kuningriiki hoidmist kogu oma ülejäänud elu.
 
Kaotades Ungari aadli hulgas populaarsust sai Sigismundist peagi tema võimu vastaste ohver ja [[Napoli kuningriik|Napoli]], [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] ja Sitsiilia ja [[Dalmaatsia]] kuninga [[Ladislao I|Ladislaus]] (mõrvatud kuninga Károly II poeg) kutsuti kohale ning krooniti. Kuid kuna tseremooniat ei teostatud Ungari Püha krooniga, ja see viidi läbi [[Székesfehérvar]]is, peeti seda ebaseaduslikuks. Ladislaus püsis ainult mõned päevad Ungari territooriumil ja lahkus varsti, tekitamata Sigismundile ebamugavusi.
225. rida:
Ungari kuningas Ulászló II (Böömimaa kuningas Vladislav II) oli [[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Leedu suurvürst]]i [[Kazimierz IV]] (Kazimierase) poeg, kes valiti pärast Böömi kuninga (1458–1471) [[Jiří Poděbradyst]] surma Böömimaa troonile. Et Böömimaa trooni taotles ka Ungari kuningas [[Mátyás Corvin]], siis puhkes Ungari ja Böömimaa vahel sõda ning Mátyás okupeeris enamuse [[Määrimaa]]st. Ungari kuningas kandis sellest ajast Böömi kuninga tiitlit. [[1490]]. aastal surigi Mátyás pärijateta ning Vladislav sai Ulászló II nime all ka Ungari kuningaks. Ta valis oma põhiresidentsiks Buda ning oli sellest ajast alates pigem Ungari kui Böömi kuningas. Et Ungarit ähvardasid üha enam osmanid, siis otsustas ta sõlmida liidu [[Habsburgid]]ega. Ta leppis keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian]]iga kokku, et Lajose pärijateta surma korral lähevad Ungari ja Böömimaa Habsburgidele, otsesemalt Maximiliani lapselapsele [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]]ile, kes abiellus Ulászló tütrega. Keisri teine lapselaps [[Austria Maria]] abiellus aga Lajosega. Lajos surigi varsti pärijateta ning tema valdused läksid Ferdinandile.
 
Aastal 1526, [[Mohacsi lahing]]us, hävitasid [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] väed [[Mohacsi lahing]]us Ungari armee, ja põgeneda püüdes uppus [[Lajos II]] Doonausse. Ka Ungari sõjaväe juht [[Pal Tomori]] sai ka lahingus surma.
 
===Osmanite okupatsioon===
317. rida:
Aastal 1943, pärast [[Teine armee (Ungari)|Ungari Teise armee]] väga suuri kaotusi Doni jõel, püüdis Ungari valitsus liitlastega vaherahu osas läbi rääkida.
 
19. märtsil 1944 okupeerisid Saksa väed selle kahepalgelisuse tulemusena Ungari, mis sai tuntuks kui [[operatsioon Margarethe]]. Selleks ajaks oli selge, et Ungari poliitikat tuli survestada vastavalt Hitleri kavale hoida riik sõjas [[Kolmas riik|Kolmanda Riigi]] poolel oma strateegilise asendi tõttu. 15. oktoobril 1944 tegi Horthy sümboolse püüde eemaldada Ungari sõjast. Sakslased käivitasid [[Operatsioon Panzerfaust|operatsiooni Panzerfaust]] ja Horthy režiim asendati [[Ungari Riik|fašistliku nukuvalitsusega]] eesotsas saksameelse [[Noolristlaste partei|Noolristlaste]] juhi [[Ferenc Szalasi]]ga, seega lõpetati tõhusalt võimalikud iseseisvad toimingud sõjas. Siiski muutus valitsusvorm vabariiklikuks alles kahe aasta pärast.
 
===Üleminek vabariigile===
183 661

muudatust