Erinevus lehekülje "Johannes Semper" redaktsioonide vahel

Keeletoimetasin. Lauseosa "Sõjavägedele nr. 387 leitnandiks, vanusega 28. augustist 1919. aastal" jääb arusaamatuks.
(Keeletoimetasin. Lauseosa "Sõjavägedele nr. 387 leitnandiks, vanusega 28. augustist 1919. aastal" jääb arusaamatuks.)
* 1901–1905 [[Heine eraprogümnaasium]] Viljandis
* [[1905]]–[[1910]] [[Pärnu gümnaasium]]
* 1910–[[1914]] õpingud [[Peterburi ülikool|Peterburi ülikool,]]is romaani-germaani filoloogia alaleriala
* [[1915]]–[[1916]] [[Riia Polütehniline Instituut|Riia polütehniline instituut]] arhitektuuri alaleriala
* 1916–[[1917]] Moskva sõjakool
* [[1921]]–[[1925]] [[Berliini ülikool]]
* [[1926]]–[[1927]] elas [[Pariis]]is
* [[1928]]. aastal lõpetas [[Tartu ülikool]]i ''mag. philos.'' kraadiga, väitekiri oli "[[André Gide]]’i stiili struktuur"
 
1914. aastal peale [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust Semper mobiliseeriti ning ta lõpetas Moskvas lipnikukooli. 1917. aastal liitus [[1. Eesti Polk|1. Eestieesti Polgugapolk]] ja oli [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee|Eesti sõjaväelaste ülemkomitee]] liige. Ta oli [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|Eesti sotsialistide-revolutsionääride partei]] Keskkomiteekeskkomitee liige ning 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutavaasutava Kogukogu]] liige.
 
Vabadussõjas teenis Suurtükiväesuurtükiväe Tagavaratagavara Divisjonisdivisjonis, ülendati 12. veebruaril [[1920]]. aastal [[Eesti sõjavägi|Sõjavägede]] Ülemjuhataja kindralstaabi kindralmajor [[Johan Laidoner|Laidoneri]] käsuga Sõjavägedele nr. 387 leitnandiks, vanusega 28. augustist [[1919]]. aastal.
 
[[1930]]. aastatel töötas Semper [[Tartu ülikool]]is üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli [[Looming (ajakiri)|"Loomingu"]] toimetajaks toimetaja(1930–1940) ja [[Eesti PEN-klubi]] esimeheks esimees(1928–1940). Johannes Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas Kahwi (1910), esimesed värsid avaldati [[Noor-Eesti]] väljaandeis ([[1911]]). Osales ka aktiivselt [[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]] tegevuses.<br>
 
[[1940]]. aastal liitus ta [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]]ga ja kuulus haridusministrina ka [[Johannes Varese valitsus]]se haridusministri ametikohal. OliKaasas üksaktiivselt aktiivsemaid kirjanike kaasajaidkirjanikke nõukogude võimuga koostöötegijatekoostöö tegijate sekka. Hariduse rahvakomissarina algatas augustis 1940 nn. kahjulike raamatute nimekirjade koostamistkoostamise, luues selleks spetsiaalse komisjoni.
 
Semper kirjutas [[1944]]. aastal sõnad [[Eesti NSV hümn]]ile, mille meloodia autor oli [[Gustav Ernesaks]].
 
1940–[[1948]] oli [[Eesti NSV]] Haridusehariduse Rahvakomissarrahvakomissar ja minister, aastail [[1941]]–1948 Eesti NSV Kunstidekunstide Valitsusevalitsuse (sisuliselt kultuuriministeeriumi) juhataja, [[1946]]–[[1950]] [[Eesti NSV Kirjanike Liit|Eesti NSV Kirjanikekirjanike Liiduliidu]] juhatuse esimees.
 
Kirjutas Eesti NSV ajal ka teisi teoseid, aga langes 1950. aastal [[EKP Keskkomitee 8. pleenum|EKP keskkomitee 8. pleenum]]i otsusega koos teiste tuntud haritlastega "kodanliku natsionalistina" põlu alla. Hiljem tema maine suures osas taastati ning alates [[1962]]. aastast alustati tema kogutud teoste (12 köidetköite) väljaandmist.
 
1965 kirjutatud mälestustes möönab, et 1940. aasta riigipööre oli juriidiliselt ebaseaduslik, kuid õigustab seda väidetava rahva tahtega.
 
== Looming ==
*"Pierrot" (luule esikkoguesikluulekogu, 1917, 1919)
*"Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921)
*"Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, [[1922]])
*"Hiina kett" (novellikogu, [[ 1918]])
*"Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927)
*"Armukadedus" (romaan, [[1933]])
 
Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, [[teater|teatrit]], [[kujutav kunst|kujutavat kunsti]], muusikat jm, (nt. kogumikud "Näokatted", (1919) ja "Meie kirjanduse teed", (1927). Johannes Semperi “Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" ([[1924]]) on ainulaadne, [[psühhoanalüüs]]il põhinev stiiliuurimus. Tõlketöö suursaavutusteks peetakse [[Dante Alighieri]] teose “Uus elu" (1924) ja [[Victor Hugo]] “Jumalaema kirik Pariisis" teose (1924) eestindusi.
 
== Kogutud teosed 12 köites ==
Aastatel 1962–1978 avaldas Eesti Riiklik Kirjastus (hiljem [[Eesti Raamat]]) Johannes Semperi teosed 12 köites:
* I köide. Luuletused (1962) Luuletused
* II ([[1963]])köide. Romaan "Kivi kivi peale“peale" ([[1963]])
* III ([[1964]])köide. Romaan "Armukadedus“, novellid "Õed“ ja "Umbrohi“([[1964]])
* IV ([[1965]])köide. Romaan "Punased nelgid“ ([[1965]])
* V köide. Reisikirjad ([[1966]]) Reisikirjad
* VI köide. Novellid ja näidendid ([[1967]]) Novellid ja näidendid
* VII ([[1969]])köide. Mõtterännakuid (artikleid ja esseid) I ([[1969]])
* VIII köide. Mõtterännakuid II ([[1971]]) Mõtterännakuid II
* IX köide. "Mõtterännakuid III" ([[1977]]); Mõtterännakuid III. Koostanudkoostanud ja järelsõna „Johannes"Johannes Semperi osast eesti kirjandusliku mõtte arengus“:arengus" kirjutanud [[Erna Siirak]]
* X ([[1975]])köide. "Luulerännakuid (luuletõlkeid) I." ([[1975]]); Koostanudkoostanud [[Nigol Andresen]]
* XI köide. "Luulerännakuid II" ([[1976]]); Luulerännakuid II. Koostanudkoostanud Nigol Andresen
* XII köide. "Mälestused" ([[1978]]); Mälestused. Koostanudkoostanud ja järelsõna „Johannes Semper kui memuarist“:memuarist" kirjutanud Erna Siirak
 
== Isiklikku ==
 
==Tunnustused==
* [[Riigivanema kirjandusauhind]] romaani "Armukadedus" eest, (1935)
* Riigivanema kirjandusauhind luulekogu "Tuuleratas" eest, (1937)
* [[Valgetähe V klassi teenetemärk]], ([[1940|1940)]]
* [[Eesti NSV teeneline kirjanik]], ([[1945|1945)]]
* [[Nõukogude Eesti preemia]], (1947)
* [[Lenini orden]], (1962)
* [[Eesti NSV rahvakirjanik]], ([[1964|1964)]]
* Juhan Smuuli nimeline kirjanduspreemia, (1973)
 
== Mälestuse jäädvustamine ==
 
== Artiklid ==
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=152 "Sümbolism ja Saksa romantism."], [[Noor-Eesti_(ajakiri)|Noor-Eesti ajakiri]] nr. 1910-1911
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=712 "Noor-Eesti ja kunst"], „Kümme aastat. Noor-Eesti 1905–1915″, [[1918]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=159 "Läbilõige praegusest Saksamaa vaimuelust."], [[Kirjandus-kunst-teadus|Kirjandus-kunst-teadus]], [[1921]], nr. 24, 25, 26
* "[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=720 Kasimir Edschmid."], [[Looming (ajakiri)|Looming]], [[1923]], nr 7
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=112 "Esteetika ja kunstiteaduse kongressilt"], Looming, [[1924]], nr 9
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=433 "Paul Morand."], Looming, 1924, nr 10
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=436 "Maurice Barrés."], Looming, [[1925]], nr 2
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=147 "Itaalia uuemast kirjandusest."], Looming, 1925, nr 5
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=499 "Romain Rolland’i puhul"], Looming, [[1926]], nr 3
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=649 "Meie kirjanduse teed."], Looming, 1926, nr 7
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=280 "Mõttesuundi tänapäeva prantsuse kirjanduses."], Looming, [[1927]], nr 4
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=242 "Elulähedusest ja vaimulähedusest."], Looming, [[1931]], nr 4
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=373 "Montaigne"], Looming, [[1933]], nr. 3
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=682 "Anna de Noailles"], Looming, 1933, nr 5
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=117 "Prantsuse vaimulaad"], Looming, 1933, nr 8
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=690 "Kilde Gustav Suitsu puhul"], Looming, 1933, nr 9
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=448 "Andrei Belõi"], Looming, [[1934]], nr 3
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=635 "André Malraux"], Looming, 1934, nr 5
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=637 "Reaalsus ja illusioon"], Looming, 1934, nr 9
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=366 "Mõttekilde K. A. Hindrey puhul"], Looming, [[1935]], nr 6
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=326 "Pilk argentiina kirjandusse"], Looming, [[1937]], nr 8
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=666 "Kultuuri päevaküsimusi"], [[Eesti Üliõpilaste Seltsi album]] nr. 11, 1940
 
== Kirjandus tema kohta ==
* "Johannes Semper elus ja kirjanduses". Kogumik. Koostanud [[Ilmar Sikemäe]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]], [[1967]]
* [[Erna Siirak]], "Johannes Semper". Sari [[Eesti kirjamehi|"Eesti kirjamehi"]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn|Tallinn,]] [[1969]]
* [[Sirje Olesk]], "Ühe kohanemise lugu: Johannes Semper" – artiklikogumikusartiklikogumik "Tõdede vankuval müüril", [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Tartu|Tartu,]] [[2002]], lk. 89–101
* [[Tanel Lepsoo]], "Intellektuaal muutuvas ajas: [[Jean-Paul Sartre|Sartre]]'i ja Semperi peale mõeldes" – [[Õpetatud Eesti Selts]]i aastaraamat [[2002]], [[Tartu|Tartu,]] [[2004]], lk. 9–21
* Václav Jonáš, "Na besedě s estonským spisovatelem J. Ch. Semperem" – Jiskra, 1957, 93, lk. 5.
 
== Välislingid ==
7

muudatust