Atonaalsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
17. rida:
Mõiste ‘atonaalsus’ taunimine eelkõige [[Arnold Schönberg]]i (1874–1951) poolt mõjutas kaua tema loominguga seotud kirjutajate mõistekasutust. Samas kiideti mõiste ’atonaalsus’ heaks nii ’atonaalse muusika’ vastaste kui ka toetajate poolt parema puudumisel või ehk ka kui probleemi olemust kõige paremini kirjeldavana.
[[Josef Matthias Hauer]]i (1883–1959) mõiste ’atonaalsus’ kasutus on juba iseenesest erinev, kaldudes kõrvale talle spetsiifilise muusika atonaalse pooluse kõrvutamisega kõla, 'vaimsuse', samuti vaieldavate ’temperatuuri’, 'melose' ning tavapärase keelekasutuse reeglitest. Juba 1920. aastate algusest hakati kvalitatiivselt erinevaid atonaalsuse vorme ka mõisteliselt kaassõnade abil eristama.
Komplementaarsena seejuures on ikka ja jälle taas võetud ette katsed leida atonaalsuse raames varjatud tonaalsust. Mõningad [[György Ligeti]] (1923–2006) teosed 1960. aastate lõpust kinnitavad, et tema muusikalised struktuurid ületavad dihhotoomiat tonaalsus-atonaalsus.
| |||