Karl Tarvas: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1265 baiti ,  5 aasta eest
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
13. rida:
Viljelenud küll peamiselt elamuarhitektuuri, projekteeris ta ka ühiskondlikke hooneid, näiteks [[Viinistu algkool|Viinistu algkooli]] (1928) ja [[Naissaare kirik|Naissaare kiriku]] (1933). Harju maa-arhitektina ametis olnud Tarvas kavandas ka puust algkoolid Viimsisse (1925–1927, Rannarahva Muuseum) ja Viinistule (valm. 1928), kus suurte akendega püüti avarust luua ning puudus liigne dekoor.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=282}}</ref>
 
Sõja ajal lahkusid paljud Eestist ning siinsete arhitektide nimekiri kahanes tunduvalt. Ent Karl Tarvas jäi nii Saksa kui ka Nõukogude Liidu okupatsiooni aegadel Eestisse. 1940. aastate II poolel valitsenud liberaalse stalinismi ajal leidis enim rakendust Karl Tarvase 8-korteriline elamu tüüpprojekt, mis sarnanes sõjaeelsele "Tallinna majale" ning 1920. aastate traditsionalismile. Esiukse kohal olev trepikoja rõdu kumer ääristu meenutab barokiajastu pärandit.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=250}}</ref> 1945. aastal korraldati tüüpelamute projektide saamiseks konkurss, mille võitis tema poeg Peeter Tarvas koos August Volbergiga. Kuid Nõukogude Eesti preemia pälvis lisaks mainitud kahele arhitektile ka Karl Tarvas, kes 1947. aastal koostas Arhitektuurse Projekteerimise ja Planeerimise Keskuses tööjoonised nii kivi- kui ka puitvariandile.<ref>{{Raamatuviide|autor=Villem Raam|pealkiri=Eesti Arhitektuur 1, Tallinn|aasta=1993|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=238}}</ref> Kui keeruline stalinismi periood oli üle elatud, siis leidis kuuekümnendates eluaastates arhitekti loodud 8-korteriline elamu tüüpprojekt veel ulatuslikult kasutust. Ent sõdade järgsel ajal hakati koostama elamu tüüpprojekte seeriate kaupa, kus esinevad erinevad tüüpprojektid ühtsete plaani- ja konstruktioonielementidega.<ref>{{Raamatuviide|autor=H. Arman, H. Papp, U. Kammal, H. Üprus|pealkiri=Eesti arhitektuuri ajalugu|aasta=1965|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti raamat|lehekülg=476}}</ref>
 
=== Traditsionalistlik maja ===
20. rida:
Vilmsi 20, proj. 1930 (foto: 2018)
]]
Kopli moodustas olulisima tööstuspiirkonna Tallinnas, mis kujunes lõplikult välja I maailmasõja eel. Poolsaare tipus asus Vene-Balti laevatehas (1912–1916) ning Kopli lahe poolel Bekkeri tehas (1912–1914). Aastatel 1939–1941 rajasid arhitektid [[Roman Koolmar]] ja Karl Tarvas Koplisse [[Sirbi tänav]]<nowiki/>ale 28 kaksikmaja, moodustades Kopliranna aedlinna Bekkeri tööstusrajooni ja kalmistu vahele. Lähtuti 1938. aasta piirkonna planeerimiskavast, rajades 1,5-korruselisi kaksikmaju 4 tüüpprojekti järgi Saksamaa sotsiaalarhitektuuri eeskujul. Tüüp I ja II on kahe korteriga, kus elutuba ja köök jäävad alla ning üleval korrusel on kaks magamistuba. III tüübil on toad suuremad. II ja IV tüüb on aga nelja korteriga, kuhu kuulib elutuba, mahamistuba ja köök. Kavandatud põiktänavat aga ei jõutud sõja puhkemisega teha.<ref>{{Raamatuviide|autor=Villem Raam|pealkiri=Eesti Arhitektuur 1, Tallinn|aasta=1993|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=91}}</ref> Hooned on traditsionalistlikud tööliselamud oma lihtsa dekoori ja viilkatusega. 1930ndatele iseloomulik sotsiaalarhitektuur.
 
 
 
 
40

muudatust