Pärand: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Pärandit nimetatakse [[Pärimisseadus|pärimisseaduses]] ka pärandvaraks. Mõistet "pärand" kasutatakse enamasti siis, kui on tegemist pärandatud vara ja uue õiguskandja (näiteks [[Pärija|pärija]] või [[Annak|annakusaaja]]) suhtega, samal ajal kui pärandvara all mõistetakse enamasti [[vara]] koosseisu.<ref>Urve Liin. Pärimisõigus. Tallinn: Ilo 2005, lk 16.</ref>
Pärandi (õiguste ja kohustuste) üleminek pärandajalt pärijale toimub seaduse alusel. See tähendab eelkõige, et [[omand]] läheb üle automaatselt, ilma kokkuleppe ja toiminguteta, mis tavaliselt omandiõiguse üleminekuks vajalikud on. <ref>Tiina Mikk. Pärimisõigus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2012, lk 10.</ref> Pärand läheb üle seaduse järgi sõltumata pärimise enda alusest ([[testament]], [[pärimisleping]] või [[Perekonnaseadus|seadus]]). Näiteks kui testamendiga on pärandaja teinud korraldusi, siis need korraldused lähevad [[Pärija|pärijale]] üle seaduse jõul.
== Pärandvara koosseis ==
15. rida:
[[Pärija|Pärijale]] ei lähe üle rangelt isiklikku laadi ehk pärandaja isikuga lahutamatult seotud (seadusest või oma olemusest tulenevalt) õigused ja kohustused. Sellised õigused ja kohustused ei kuulu pärandvara hulka.<ref name=":0" />
* [[Perekonnaõigus|Perekonnaõigused]], kuivõrd need on rangelt isiklikud, ei ole päritavad (näiteks [[Abikaasa|abikaasade]] vahelised õigused ja kohustused, [[Vanem|vanema]] õigused ja kohustused oma [[Laps|lapse]] suhtes). [[Perekonnaõigus|Perekonnaõiguslik]] [[ülalpidamiskohustus]] lõppeb pärandaja surmaga. Siiski tuleb [[Pärija|pärijatel]] täita juba sissenõutavaks muutunud [[Elatis|elatisenõue]], s.o kahju hüvitamise nõue (tagasiulatuvalt) elatise maksmata jätmise eest.
* [[Asjaõigus|Asjaõigused]] on varaliste õigustena põhimõtteliselt päritavad (nt. [[omand]], [[Hoonestusõigus|hoonestusõigus]], [[Pandiõigus|pandiõigus]]). Erandkorras võivad nad aga mingi kindla isikuga olla nii tugevalt seotud, et lõpevad koos tema surmaga (nt. [[kasutusvaldus]], [[Isiklik kasutusõigus|isiklik kasutusõigus]]).
* [[Võlaõigus|Võlaõiguslikud]] nõuded ja kohustused lähevad põhimõtteliselt üle pärijale.<ref>Urve Liin. Pärimisõigus. Tallinn: Ilo 2005, lk 17.</ref>
Erandina kuuluvad pärandvara hulka ka mõned seadustes sätestatud isiklikud õigused PärS § 130 lg 2 alusel, nt [[Autor|autori]] isiklikud õigused: õigus teose lisadele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele (ka esitluses), õigus teose avalikustamisele<ref>Autoriõiguse seadus ehk AutÕS; § 36, § 12 lg 1 p 4–6, § 66 p 4 - RT I, 16.06.2017, 8.</ref>. Samuti läheb [[tööleping]] eelduslikult [[Pärija|pärijale]] üle<ref>Töölepinguseadus ehk TLS § 111 lg-d 1 ja 3 - RT I, 28.12.2017, 43.</ref>. Samuti kuuluvad pärandvara hukka [[Sundosa|sundosaõigus]] (PärS § 104 lg 4); [[Autoriõiguse seadus|AutÕS]] § 13 autori varalised õigused, samuti õigus autorsust vaidlustada ja seonduvaid mittevaralisi nõudeid esitada; ka patent ja patenditaotlus lähevad pärijale üle<ref>[[Patendiõigus|Patendiseadus]] ehk [[Patendiõigus|PatS]] §-d 44, 45, 48, § 51 lg 1
== Viited ==
| |||