Carl Gustav Jung: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
PResümee puudub |
||
7. rida:
Alates [[1895]]. aastast õppis ta [[Baseli Ülikool]]is [[arstiteadus]]t ning hakkas [[1900]] tegutsema [[psühhiaatria]] alal [[Eugen Bleuler]]i juures [[Burghölzli]]s.
Tema
Seejärel viibis ta pool aastat [[Pierre Janet]]' juures [[Pariis]]is.
13. rida:
Aastal [[1903]] abiellus ta Emma Rauschenbachiga.
Bleuleri õpilasena habiliteerus Jung [[1905]] mahukate diagnostiliste assotsiatsiooniuuringutega.
{{pooleli}}
35. rida:
[[Loodusrahvad|Loodusrahvastel]] esineb arusaam, et inimesel on mitu [[hing]]e. "See tähendab, et inimese psüühe pole kaugeltki kindel tervik, vaid vastupidi – ähvardab kontrollimatute emotsioonide pealetungi all hõlpsalt osadeks laguneda. Ka tsiviliseeritud inimesed võivad "lõhestuda ja oma identsuse minetada", "langeda oma tujude meelevalda ja tundmatuseni muutuda". [[Enesevalitsemine]] on haruldane võime. Inimese teadvus "on endiselt haavatav ja võib hõlpsalt kildudeks laguneda". Kuigi võime "teadvuse mõnda osa isoleerida on tegelikult väärtuslik omadus", on ise asi, kui see seisund "tekib iseenesest, inimese teadmata ja nõusolekuta ning isegi vastu tema tahtmist". (Jung 2005:20–22)
[[Sigmund Freud]] püüdis esimesena uurida teadvuse alateadvuslikku tausta. Ta lähtus oletusest, et unenäod, nagu [[neurootiline sümptom|neurootilised sümptomidki]],
Jung leidis, et vabade assotsiatsioonide tehnika ei ole unenägude analüüsimisel piisav. [[Vabad assotsiatsioonid]] juhivad [[kompleks]]ideni (teadvusest välja tõrjutud emotsionaalne aines, "mis võib põhjustada püsivaid psüühikahäireid ja paljudel juhtudel kutsuda esile isegi neurootilisi sümptomeid"; psüühe hellad kohad, "mis varmalt välisärritajale või häirivale asjaolule reageerivad") mis tahes lähtekohast, mitte tingimata unenägudest. Et unenäod lähtuvad sageli "väljakujunenud kompleksidega kaasnevast emotsionaalsest häiritusest", on nad siiski eriti sobiv lähtekoht. (Jung
Unenägijad "püüavad unenäo sõnumit ignoreerida või lausa eitada", sest teadvus "avaldab loomulikku vastupanu kõigele, mis on alateadlik ja tundmatu". (Jung 2005:31)
43. rida:
"Unenägudega tegelemisel tuleb järgida kaht põhimõtet. Esiteks, unenägu tuleb võtta kui fakti, mille kohta ärgu tehtagu muid oletusi peale selle, et unenäol on mingi mõte. Teiseks, unenägu on alateadvuse eriomane väljendus." (Jung 2005:32) Kui "eeldada, et unenäod on normaalne nähtus (mida nad on), siis peavad nad olema kas põhjuslikud – s.o neil on ratsionaalne põhjus – või teatud viisil eesmärgipärased või siis nii üht kui teist". (Jung 2005:32)
Alateadvuses on "varjus olevaid mõtteid, muljeid ja pilte, mis hoolimata unustuses viibimisest teadvust mõjutavad". Alateadvus "käitub nõnda, nagu ta oleks teadvuslik, mistõttu sellisel juhul ei saagi kunagi kindel olla, kas mõte, kõne või tegevus on teadlik või mitte". [[Hüpnoos]]iseisundis selgub, et mäletatakse ka tundetuse seisundis kogetut ja [[teadvuse hägunemine|teadvuse hägunemise]] hetkel kuuldut.
[[Unustamine|Unustamise]] puhul minetavad mingid teadlikud mõtted "oma spetsiifilise energia, kuna tähelepanu on neilt kõrvale kaldunud". Kuigi unustatud mõtteid ei saa tahtlikult esile kutsuda, on nad allpool mäluläve olemas ning "võivad mis tahel hetkel spontaanselt esile kerkida". On ka alalävised aistingud, mis jäävad märkamatuks, kuid mõjutavad "meie reageeringut sündmustele ja inimestele". "Olgu näiteks kontoris töötav neiu, kes on igati terve ja heas tujus, hetk hiljem aga tabab teda tugev peavalu ja ta on täiesti endast väljas. Enesele teadvustamata kuulis ta kauge laeva vilet, mis tõi talle alateadlikult meelde õnnetu lahkumineku armsamast, keda ta kõigest väest unustada püüab." (Jung 2005:34–36) "Meelest läinu hulgas on rohkesti sellist, mis on siirdunud sinnapoole teadvuse läve (ja mida ei õnnestu tahtlikult meenutada) just oma ebameeldiva ja talumatu sisu tõttu. Selliseid mälestusi nimetavad psühholoogid teadvusest välja tõrjutud materjaliks."
Teadvuse tahtlik "pool tuleneb inimese Mina-isiksusest, tahtmatu osa aga selle "teisest poolest", mis pole Minaga identne". (Jung 2005:36)
74. rida:
===Isiksuse struktuur===
[[Mina]] on Jungi vaatevinklist vaid üks kompleks paljude teiste seas. Samal ajal on ta teadvustatuse kese. Teadlikult tajuda võib järelikult üksnes asju, mis assotsieeruvad [[minakompleks]]iga.
[[Isiklik teadvustamatus]] koosneb suuremalt jaolt tunderõhulistest kompleksidest, samuti [[väljatõrjumine|väljatõrjutust]], [[unustamine|unustatust]] või [[ignoreerimine|ignoreeritavast]].
82. rida:
[[Vari (arhetüüp)|Vari]] on [[isiksuse]] tume pool, inimese negatiivsed omadused, mis on ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud ning teadvustamatusse lükatud. Niikaua kui Mina pole kohanud Varju, [[projektsioon|projitseeritakse]] seda sageli Minast väljaspool asuvatele isikutele või asjadele.
Varju kohtamine, st selle integreerimine on tähtis ja möödapääsmatu samm isiksuse terviklikuks saamise, [[individuatsioon]]i teel.
==Eestikeelne bibliograafia==▼
*Knickerbocker, H. R. (intervueerija) "Diktaatoreid diagnoosimas." Looming, (1999) nr. 9, lk. 1371–1383▼
*Jung, C. G. "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas." (tõlkinud [[Mati Unt]]) Tallinn: Vagabund 1995 ISBN 9985-835-02-6▼
*Jung, C. G., Franz, M.-L. v. "Inimene ja tema sümbolid." (tõlkinud Pille Varmann, Raul Kilgas, Ivar Männamaa) Tallinn: Eesti C. G. Jungi Analüütilise Psühholoogia Selts 2005 ISBN 9985-77-113-3▼
*Jung, C. G., "Mina ja alateadvus." (tõlkinud Merike Steinert) Tallinn: Ilo 2005 ISBN 9985-57-708-6▼
*Jung, C. G., Jaffé, A. "Mälestused, unenäod, mõtted." (tõlkinud Leo Metsar) Tallinn 2004 ISBN 9985-65-473-0▼
*Jung, C. G., "Psühholoogilised tüübid". Ilmamaa, 2005 ISBN 9985771133▼
==Vaata ka==
* [[Jungi isiksusetüpoloogia]]
* [[Sünkroonsus]]
* [[Psühholoogilised põhifunktsioonid]]
* [[Unenägude seletaja]]
▲==Eestikeelne bibliograafia==
▲*Knickerbocker, H. R. (
▲*Jung, C. G. "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas
▲*Jung, C. G., Franz, M.-L. v. "Inimene ja tema sümbolid
▲*Jung, C. G., "Mina ja alateadvus
▲*Jung, C. G., Jaffé, A. "Mälestused, unenäod, mõtted
▲*Jung, C. G., "Psühholoogilised tüübid". Ilmamaa, 2005 ISBN 9985771133
{{vikitsitaat}}
|