Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Sankt-Petěrburg 143.jpg|thumb|Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja, 5)]]

Akadeemias oli tavaks uustulnukaid valida kõigepealt adjunktideks ja hiljem erakorralisteks akadeemikuteks, ning korralisteks akadeemikuteks siis, kui nad eraldi ametitoolile valitakse. Lisaks kindlatele ametikohtadele oli igas osakonnas ka hulk vabu [[adjunktuur]]e ilma kindla erialata, millelt edaspidi võidi edutada. Sellel aga oli selline puudus, et akadeemiasse sai valida üksnes noori õpetlasi või Peterburi ülikooli professoreid, sest kusagil mujal elavatel vanematel nimekatel teadlastel ei oleks olnud kerge professori ametikohast loobuda ja PeterburgiPeterburi kolida adjunkti palga eest, millega ei oleks seal võimalik peret ülal pidada.<ref name="wied330"/>

Et ülikoolide professorid ei ihalenud ilmtingimata akadeemikuks saada, näitab 1862. aastal akadeemias koostatud dokument. Enne füsioloogia-adjunkti valimisi koostas akadeemia nimekirja Venemaal töötavatest [[anatoom]]idest ja [[füsioloog]]idest. Seda saatvas tekstis leidub huvitav arvamus: "[[Tartu Ülikool|Tartu]] professorid [[Friedrich von Bidder]], [[Carl Wilhelm von Kupffer]] ja [[Ernst Andreas Reissner]] on end [[Tartu]]s nii hästi sisse seadnud, et nad vaevalt võtavad vastu ka korralise akadeemiku koha"."<ref name="tankler44"/>

Peterburi Teaduste Akadeemias etendasid 19. sajandil väljapaistvat osa [[Tartu ülikool]]is hariduse omandunudomandanud akadeemia tegevliikmed. Nii on akadeemiasse valitud [[Tartu]]s õppinuid [[astronoom]]e, [[füüsik]]uid, [[keemik]]uid, [[geoloog]]e, [[zooloog]]e, [[füsioloog]]e ja [[botaanik]]ud, kuid ei ühtki [[matemaatik]]ut. Tartust võrsunud teadlaste osatähtsus akadeemias oli eriti märgatav perioodil 1828–1894.<ref name="tankler31"/>