Rahu sild: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Võidu sild''' on aastatel [[1952]]–[[1957]] ehitatud [[raudbetoon]][[sild]] [[Tartu]] kesklinnas.<ref>http://www.tartu.ee/?lang_id=1&lotus_url=/muinsus.nsf/40b2195a6b1d2f4bc225686b00494c19/19932195de20884ec22568b90025b30b?OpenDocument</ref> See viib üle [[Emajõgi|Emajõe]], ühendades [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] [[Tartu turuhoone|Turu]] [[ristmik]]uga, kus kohtuvad [[Riia tänav]] (Narva maantee jätkuna), [[Turu tänav]] ja [[Vabaduse puiestee (Tartu)|Vabaduse puiestee]].
Kuna [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus hävitati kõik Tartu sillad, polnud linnas kuni [[1956]]. aastani ühtki alalist silda, kasutati ajutisi [[pontoonsild]]u. Otsuse rajada Tartusse uus raudbetoonsild kinnitas [[
Kohavaliku [[Riia tänav]]a jätkuna määras linnaplaneerijate otsus
Võidu silla ehitas vesirajatistele spetsialiseerunud riigiasutus Lengiprokommunstroi (Leningradi hüdrokommunaalehitustrust, [[Leningradi Ülikool]]i allasutus). Ehitusel osales Sillaehitustrusti nr 5 sillaehitusrong nr 607; ehituse algus venis, kuna rong tuli tuua [[Pärnu]]st. Silla teetööd tegi [[Tartu Remondikontor]] insener [[Eugen Haamer]]i juhendamisel. Projekti peainsener oli R. Rosen, kes on projekteerinud sildu ja viadukte ka mujale Peterburist [[Irkutsk]]ini, silla projekteerija oli Zaitsev. Võidu silla täpne valmimisaeg on vaieldav – põhiosas oli sild valmis juba 1956. aasta lõpus, kuid linnaarhitekt [[Arnold Matteus]]e juhitud komisjoni ülevaatusakt 24. detsembrist 1956 fikseeris 21 punkti tegemata töid ja 11 punkti defekte. Komisjon lubas silla siiski ekspluatatsiooni, tunnistades silla konstruktsiooni eeskujulikuks ja teostuse rahuldavaks.
|