Redaktsioon: 24. aprill 2018, kell 11:41 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 362 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. aprill 2018, kell 12:02 redigeeri eemalda 2001:7d0:87ca:9180:d04b:f6e4:f9b4:3412 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Fail:Audiobook in micro sd.jpg\|pisi\|Audioraamatud [[MicroSD]] mälukaartidel]] '''Audioraamat''' ehk '''heliraamat''' on [[~~helisalvestus~~fonogramm\|helisalvestis]], milles on talletatud ([[kirjandus]]lik) tekst. Levitatakse [[veeb]]is, [[E-kiri\|e-kirjaga]] ([[.zip]] [[fail]]ina) või [[helikandja]]l, nt [[helikassett\|lintkassetil]] või [[heliplaat\|heliplaadil]]. Esimesed audioraamatud anti välja [[1932]]. aastal Ameerika Ühendriikides Kongressi algatatud täiskasvanud pimedate raamatuprojekti raames. [[1960. aastad\|1960. aastate]] lõpuks tekkisid raamatukogudesse tasuta audioraamatud, mis olid salvestatud peamiselt [[vinüülplaat]]idele ja [[helikasett\|kassettidele]]. Raamatute salvestamine [[CD (andmekandja)\|CD]]-dele ei läinud [[muusikatööstus]]ega võrreldes niisama kiirelt, sest kassetimängijatel oli eelis algsete CD-mängijate ees – neid sai kuulata edasi täpselt punktist, kuhu eelmine kord pooleli jäädi. Nüüd on audioraamatud digitaalsetes vormingutes (näiteks [[MP3]], [[WMA]] jm) nii tasuta kui ka tasulistena.<ref>Timo Treit: [http://www.digitark.ee/mis-on-audioraamatud-ja-milline-on-olnud-nende-areng/ Mis on audioraamatud ja milline on olnud nende areng?], Digitark 6. august 2008</ref>

Heliraamat: erinevus redaktsioonide vahel