Popmuusika: erinevus redaktsioonide vahel

Termin pärineb 1950. aastate keskpaiga [[Suurbritannia]]st, kus sellega kirjeldati ''rock'n'roll''<nowiki>'</nowiki>i ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Sõna ''pop'' tähendab aga ka ootamatut esile kargamist, uudse esitaja või esituse stiili väljailmumist (twist jt. 1960-ndate alguse tantsustiilid).

Umbkaudu 1967. aastast hakati popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki "pehmemaks" alternatiiviks. Tänapäeval süüdistatakse seda tihti [[kommertsialiseerumine|kommertsialiseerituses]] ning selle oluliseks tunnuseks peetakse professionaalset produtseeringut ja pakendit.

Tüüpiline popmuusikateospopmuusika teos on laul, mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti vahele. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element, peavoolustiil ja lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on [[salm]]ide ja [[refrään]]i vaheldumine ja kolmekümne kahe taktiline vorm, mille keskmes on [[meloodia]], meeldejäävad muusikalised [[Fraas (muusika)|fraas]]id ning refrään, mis on tihti salmiosaga meloodilises, rütmilises ja harmoonilises kontrastis. Rütm ja meloodiad kalduvad lihtsusele ja on piiratud harmoonilise saatega.

Tänapäevaste poplaulude sõnad käsitlevad tavaliselt lihtsaid teemasid, eelkõige armastust ja romantilisi suhteid, ehkki on ka silmatorkavaid erandeid.

Popmuusika harmooniat on iseloomustatud kui klassikalist euroopalikku tonaalsust, ainult tavapärasest lihtsameelsemat.

[[muusikainstrument|Instrumentidest]] domineerivad popmuusikas ([[Elektrikitarr|elektri]])[[kitarr]], [[basskitarr]], [[löökpillid]] ja (elektroonilised) [[klahvpillid]].

TuntumatePopmuusika popmuusikaansamblitealamstiilide seashulka onkuuluvad [[The Beatles]],näiteks [[The Rolling Stones]] ning [[ABBAetnopopp]], üksikesinejate seas [[Elton John]], [[Michael Jackson]] ja [[Madonna (laulja)|Madonna]]. Alamstiilide hulka kuuluvad näiteks [[elektropopp]], [[sündipopp]], [[diskomuusika]], [[poprokk]] ja ''[[J-pop]]''.