Alaska: erinevus redaktsioonide vahel

'''Alaska''' (hääldus [[inglise keel]]es [əˈlæskə]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[osariik (USA)|osariik]], mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas. Idas piirneb see [[Kanada]] [[Yukon]]i ning kagus ja lõunas [[Briti Columbia]]ga, põhjas piirneb Alaska [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]], läänes ja edelas [[Beringi väin]]a ning [[Vaikne ookean|Vaikse ookeaniga]].

Alaska [[pealinn]] on [[Juneau]], osariigi suurim linn on [[Anchorage]]. Alaska on Ameerika Ühendriikide pindalalt suurim osariik, teisel kohal asuv [[Texas]] on rohkem kui 1 000 000 km² väiksem. Alaska paikneb Põhja-Ameerika loodeosas. Idas piirneb see [[Kanada]] [[Yukon]]i ning [[Briti Columbia]]ga kagus ja lõunas, põhjas piirneb Alaska [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]], läänes ja edelas [[Beringi väin]]a ning [[Vaikne ookean|Vaikse ookeaniga]].

2000. aastal oli Alaska [[rahvaarv]]u poolest 48. osariik USAs. [[Vermont]]is, [[Wyoming]]is ja [[Columbia ringkond|Columbia]] föderaalringkonnas oli sellest väiksem rahvaarv. Alaska on kõige hõredamalt asustatud Ameerika Ühendriikide osariik ja üks maailma hõredama asustusega alasid;. sealneSealne asustustihedus on 0,42 inimest ruutkilomeetri kohta (1,0 inimest ruutmiili kohta). USAAlaska osariikidest[[SKP]] jääb järgmisele kohale Wyoming 1,97 inimesega ruutkilomeetriinimese kohta (5,1 inimest ruutmiilil). Alaska on pindala poolest USA suurim osariik. 2007. aastal oli Alaska [[SKP]] inimese kohta 40 042 dollarit, mis onasetab suuruselt viieteistkümnesta USA osariikidest 15. kohale. 2010. aasta jaanuaris oli Alaska [[tööpuudus|tööpuudus]]e määr 8,5%.

Osariigi elanikkond on ülekaalukalt [[Europiidne rass|europiidne]]. 2000. aasta rahvaloenduse järgi oli 69,3% Alaska elanikkonnast valgenahalised, 3,5% [[Afroameeriklased|afroameeriklased]], 15,6% Ameerika [[indiaanlased]] ja Alaska põliselanikud, 4,0% Aasia päritolu ameeriklased, 3,5% [[afroameeriklased]], 0,5% Vaikse ookeani saarte põliselanikud ja 1,6% muudest rassidest. Kahest või enamast rassist põlvnes 5,4% alaskalastest. Hispaania ja [[latiinod|latiino]] päritolu elanikke (sõltumataoli rassist)4,1%. oliEnim Alaska asukaid pärineb [[Sakslased|sakslastest]] – 20,2%. See on ka ainus rühm, mille arv ulatub üle 100 000 inimese. [[iirlased|Iiri]] päritolu ameeriklasi on 2,7%, [[Inglased|Inglise]] päritolu 10,9%, [[Norralased|Norra]] päritolu 4,3% ja [[Šotlased|Šoti]] päritolu 3,1%.

[[Pilt:Anchorage1.jpg|thumb|Anchorage]]Alaska osariigi suuremad linnad on järgmised.[[Pilt:Fairbanks05.jpg|thumb|Fairbanks]]

Arvukad põlisrahvad asustasid AlaskatAlaska juba tuhandeid aastaid enne eurooplaste sinnajõudmistsinna jõudmist. Tänapäeva Alaska kaguosaskaguossa, [[Yukon|Yukoni]]is ja osasossa nüüdsest [[Briti Columbia]]st, rajasid [[tlingitid]] [[matriarhaat|matriarhaals]]e ühiskonna. Samas piirkonnas elasid [[haidad]], keda nüüdtänapäeval tuntakse nende ainulaadse kunsti poolest, ja [[tsimšid]], kelle arvukust kahandas järsult 1860ndate1860. aastate rõugeepideemia. Lääne- ja Edela-Alaskal elasid [[jupikid]], nende sugulased [[alutiigid]] agaelasid Lõuna-Alaska keskosas. Sisemaa põhjaosas elanud [[gvitšinid|gvitšineid]] teatakse tänapäeval peamiselt nende sõltuvuse tõttu [[karibuu]]dest, kes tänapäeval elutsevad Arktika Riiklikus Loodusreservaadis (Arctic National Wildlife Refuge). North Slope'il ja Little Diomede'i saarel elavad [[inuitid]] (varasema nimega eskimod).

EurooplasedEurooplaste puutusidesimene kokkupuude Alaskaga esmakordseltoli kokku [[1741]]. aastal, mil [[Vitus Bering]] juhtisjuhtimisel toimus sinna Vene mereväe ekspeditsiooniekspeditsioon. Kui tema meeskond naasis Venemaale, tuues kaasa maailma parimaks karusnahaks peetud [[merisaarmas|merisaarma]] nahkunahkadega Venemaale naasis, alustasid väikesed karusnahakaupmeeste liidud retki [[Siber]]i rannikult [[Aleuudid|Aleuudi saartele]]. Esimene püsiv Euroopa asustus rajati [[1784]]. aastal. Aastatel [[1774]]–[[1800]] läkitas [[Hispaania]] rea ekspeditsioone Alaskale, kaitsmaks oma huve Põhja-Ameerika looderannikul. [[1789]]. aastal rajati Nootka väina Hispaania asundus ja kindlus. Need ekspeditsioonid andsid nime sellistele paikadele nagu [[Valdez]], [[Bucareli väin]] ja [[Cordova]]. 19. sajandi alguses ja keskpaigas korraldas [[Vene-Ameerika Kompanii]] ulatusliku kolonisatsiooniprogrammi.

[[SitkaBaranofi saar]], mis kandisel [[1804Alexandri saarestik]]–us asuv [[1867Sitka]], Uus-Arhangelskimis nimekandis ja asubaastatel [[Baranofi saar1804]]el –[[Alexandri saarestik1867]]us nime Uus-Arhangelsk, sai Vene Ameerika pealinnaks ning jäi pealinnaksselleks ka pärast koloonia minekut Ameerika Ühendriikide võimu alla minekut. Venelased ei jõudnud kunagi Alaska täieliku asustamiseni ning koloonia ei jõudnudki kasumisse. USAAmeerika Ühendriikide riigisekretär [[William H. Seward]] juhtis 1867. aastal Alaska ostuläbirääkimisi, mille tulemusena ostisosteti USAosariik [[30. märts]]il [[1867]]. aastal 7,2 miljoni USA dollari eest (tänapäeval ligikaudu 113 miljonit tänapäeva dollarit),. hinnagaRuutkilomeetri hind oli umbes 4,74 dollarit ruutkilomeetri kohta.

Algselt valitses Alaskat suhteliselt lõdvalt sõjavägi. Ostetud maa-ala administreerimises toimus mitmesuguseid muutusi. 1884. aastal sai sellestAlaskast mitteametlikult Ameerika Ühendriikide osa, [[11. mai]]l [[1912]] organiseeritud territoorium (millega seoses viidisai pealinnpealinnaks [[Juneau]]'sse) ning [[3. jaanuar]]il [[1959]] kuulutati Alaska USA 49. osariigiks.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal keskendus Aleuudi saarte kampaania kolmele Välis-Aleuudi saarele ([[Attu saar|Attu]], [[Agattu saar|Agattu]] ja [[Kiska saar|Kiska]]), mida okupeerisid [[Jaapan]]i väed okupeerisid1942. aasta juunist [[1942|1943]]. augustiniaasta [[1943]]augustini. [[Unalaska]] ehk (Dutch Harbor) muutus USA tähtsaks Ameerika Ühendriikide õhu- ja mereväebaasiks.

[[Lendliis]]i programmi raames lendasid USA sõjaväelennukid [[Kanada]] kaudu [[Fairbanks]]i ja sealt [[Nome]]'i;. [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] piloodid võtsid seal lennukite juhtimise üle, viies need Nõukogude Liitu võitluseks hitlerliku [[Saksamaa]] vastu Nõukogude Liitu. Sõjaväebaaside rajamine kasvatas tugevalt mõneosade Alaska linnalinnade rahvaarvu.