Art déco: erinevus redaktsioonide vahel

'''''Art déco''''' (lühend [[prantsuse keel|prantsuskeelsest]] väljendist ''arts décoratifs'', 'dekoratiivkunst') oli populaarne ningja modernne dekoratiivkunsti suund aastail [[1925]]–[[1939]], ''[[Suur depressioon|suure depressiooni]]'' vältel ja ''[[Tööstuslik pööre|masinaajastu]]'' lõppedes, [[Džäss|džässmuusika]] kaasaegseltkaasajal. Eriti populaarne oli dekoratiivkunst [[Sisekujundus|sisekujunduses]] ja [[Tarbekunst|tarbekunstis]], samas kasutati seda [[Arhitektuur|arhitektuuris]] ja [[Tööstusdisain|tööstusdisainis]], aga ka [[Poster|plakati-]] ja [[Raamat|raamatukujunduses]], [[Maalikunst|maali-]] ja [[Juveliirikunst|juveliirikunstis]], [[Skulptuur|skulptuuris]], [[Fotograafia|fotograafias]], [[Filmikunst|filmi-]] ja [[Mood|moekunstis]] kui ka mujalgi. Kunstisuuna niminimetus on tuletatud Esimese maailmasõja järgse esimese rahvusvahelise näituse pealkirjast: "Exposition internationale des arts décoratifs et industriels modernes"<ref>[http://www.larousse.fr/encyclopedie/divers/Exposition_internationale_des_arts_d%C3%A9coratifs_et_industriels_modernes/111273 Exposition internationale des arts décoratifs et industriels modernes] www.larousse.fr (vaadatud 07.12.2016)</ref>, mis toimus Pariisis [[1925]]. aastal.

Elegantselt tähistas dekoratiivkunst endas helgema tuleviku saabumise ootusärevust ja optimismi, vaba-aegsetvabaaegset energilist jõudeolekut ja eksootilisi reisimisvõimalusi, kõrgusse pürgivaid hooneid, funktsionaalset ja meisterlikku masin-ajastutmasinajastut, progressiivset tehnoloogilist läbimurret, priiskavat teatraalsust ja ekstravagantset elevust kui ka luksuslikku glamuuri. Väliselt arhitektuurilise monoliitse mulje jätmiseks kasutati ehituskunstis betooni, stukki, terrakotat ja kumeramaid kivipindasid. Hoonete tipuosad on tihti tornikujulised, ukseavad on kaunistatud ja ümbritsetud kumer-nõgusate pilastrite ja ehisviiludega. Sümmeetriliselt julgetes ja geomeetriliselt nurgelistes ornamentatsioonides või mustrites kasutati peamiste materjalidena peegelpindasid, lakitud puitu, toonitud klaasi, alumiiniumi, kroomterast, roostevaba terast, bakeliiti ja muid plastmasse. Samuti võtsid toonased ookeaniaurikuid, automobiilid, lokomotiivid, aeroplaanid ja tsepeliinid üha rohkem futuristlikuma ning aerodünaamilisema kuju. Kohati oli tähtis ka kuldselt või metalselt läikiva kroomse kuma demonstereerimine.

''Art déco'' näiteid leiab kõikjalt maailmast, peamiselt küll [[USA]] ja [[Euroopa]] suurlinnadest ehk ''metropolidest''. [[1930. aastad|1930ndatel]] kasutati dekoreeriva ajastu stiili laialdaselt avalike hoonete ja raudteejaamade projekteerimisesprojekteerimisel. Ilmselt kolm selle suuna tuntuimat kõrgehitistest arhitektuurinäidet on [[New York|New Yorgis]] asuvad [[Trump Building]], [[Chrysler Building]] ja [[Empire State Building]], linna ennast võib pidada antud kunstisuuna hälliks ja alalhoidjaks. Teised tuntud ehitised on veel: [[Boston Avenue Methodist Church]], [[Times Square Building]], [[Carbide & Carbon Building]], [[American International Building]], [[American Radiator Building]], [[Radio City Music Hall]], [[Rockefeller Center]], [[Waldorf Astoria New York|Waldorf Astoria hotell]], [[The Royal York Hotel]], [[Daily Express Building]], [[Chicago Tribune Building]], [[Chicago Board of Trade Building]], [[LeVeque Tower]], [[Luhrs Tower]], [[Niagara Mohawk Building]], [[Eastern Columbia Building]], [[T&G Building]], [[Griffith observatoorium]], [[Buffalo linnavalitsuse hoone]], [[Battersea elektrijaam]], [[Hooveri pais|Hooveri tamm]], [[Kuldvärava sild]], [[Coit Tower]], [[Lunastaja Kristuse kuju]] ja kabaree [[Folies Bergère]] fassaad. Mitmed Eestile lähimad näited on väiksemal kujul esindatud [[Stockholm|Stockholmi]] ja [[Helsingi]] südalinnadest (''vt'' [[Mikael Agricola|Mikael Agricola kirik]], [[Helsingi pearaudteejaam|pearaudteejaam]], [[hotell Torni]], ''[[Uusi ylioppilastalo]]''), samal ajal kui [[Riia]] kesklinn on vastupidiselt just enamasti sellele eelnenud juugendstiilis ehitatud. Küll on aga Riia suursugune keskturg ja [[Tartu turuhoone]] (rajati 1936-381936–1938) esindatud neoklassitsistlikusuusklassitsistlikus dekoratiivstiilis.

''Art déco'' kaotas enda sõdadevahelise tulevikulootuse ja populaarsuse [[1930. aastad|1930ndate]] lõpus, (seoses [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkemisega) nii Euroopas kui ka Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, ning hiljem taaselustus inspiratsioonina uuesti 1980. aastate [[Graafiline disain|graafilises disainis]].