Kornelius (Jakobs): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P + kategooria
Resümee puudub
5. rida:
Aastatel 1990–1992 kandis ta tiitlit [[Tallinna ja Eesti piiskop]], aastatel [[1992]]–[[1995]] [[Tallinna ja kogu Eesti piiskop]], aastatel [[1995]]–[[2000]] [[Tallinna ja kogu Eesti peapiiskop]] ning aastast [[2000]] oli tema ametlikuks tiitliks [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]].
 
Aastatel [[1960]]–1990 teenis ta preestrina [[Tallinna Nõmme Ristija Johannese kogudus]]tes. [[1966]]. aastal saiülendati [[ülempreester|ülempreestriülempreestriks]] aunimetuse.
 
==Isiklikku==
Metropoliit Korneliuse isa Venemaa keisriliku armee polkovnik Jakobs oli [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]] [[Põhjakorpus]]e [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]]i isikliku sotnja juht<ref>[[Jüri Kotšinev]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel758_742.html Liitlased ja relvavennad], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], Nr. 5/2006</ref>. Viimane ei vasta tõele. Metropoiit Korneliuse isa oli esiteks, ENDINE tsaari armee ohvitser ja teiseks, ainult STAABI-RITTMEISTER (e. ratsaväe kapteni ja porutšiku vaheline auaste). A.1919 tai sai "Ataman Bulak-Balahhovitši Isikliku sotnja" "polkovnikuks" ning teenis "Sotnja" staabi operatiivosakonna ülemana ja seda kõike kindral Judenitši valgekaartlaste Loode-Armee koosseisus. Tsaari armeed siis juba üldse polnud (al. 2. märtsist 1917) ja 1918 puhkes Kodusõda. Vt. V.Iljaševitš. "Eestimaa venelaste saatused". Tallinn. 2013.//"Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Korneliuse genealoogiline nimestik". Lkg.226-227.
 
== Tunnustused ==