Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
697. aastal asendati senine kõrgeim [[Bütsants]]i [[Rahvatribuun|tribuun]], eluks ajaks valitava [[doodž]]iga. Esimene Veneetsia doodž oli [[Paolo Lucio Anafesto]] (''Paulucius Anafestus ehk Anafestus Paulicius''), kuid juba Orso Ipatot tunnistas valitsejana [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] [[Ida-Rooma keisrite loend|keiser]] ning tunnustas teda tiitliga ''hypatus'' ([[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]) ja ''dux'' (doodž).
 
12. sajandiks oli Veneetsia vabariigis välja kujunenud võimuorganid: Veneetsia doodžid valiti eluaegseks valitsusajaks Veneetsia [[linnriik|linnriigi]] aristokraatia poolt. Doodžid valiti linnriigi auväärsemate perekondade esindajatest moodustatud Ülemnõukogu poolt, millele eelnesid konsultatsioonid Väikese Nõukoguga, mis koosnes kuuest nõunikust ja doodžist, [[Pregadi Nõukogu]]ga ([[Senat]]iga), mis oli välispoliitika asjatundjate kooslus, [[Kümne Nõukogu]]ga, kes tagas [[riiklik julgeolek|riikliku julgeolek]]u ja [[Quarantia]]ga, mis oli kõrgeim [[kohtuvõim]]. Doodži valitsuskeskus asus [[Eraclea]]s, seejärel [[Rialto]]s. [[1172]]. aastaks lõppes aga päritava doodživõimu ajastu ning kujunes Veneetsia vabariigi parlamendi valitsus.
 
==Ajalugu==
===Lombardia Liiga===
[[1158]]. aastal toimus [[Milano]] linnas ülestõus, mille keiser [[Friedrich I Barbarossa]] maha surus ja nõudis [[1158]]. aasta [[Roncaglia riigipäev]]al keisririigi otsest kontrolli Itaalia üle ja alustas Itaalia linnade ametnike (''[[podestà]]'') asendamist enda esindajatega. [[1164]]. aastal moodustasid keisrivastase [[Lombardia Liiga]] [[Verona]], [[Padova]], [[Vicenza]] linnad ja Veneetsia vabariik. [[1177]]. aastal Veneetsias, [[paavst]]ivõimu ja selle liitlaste ([[Lombardia Liiga]]sse kuulunud Põhja-Itaalia linnriigid) ning [[Saksa-Rooma keiser|Rooma keisri]] [[Friedrich I Barbarossa]] vahel sõlmitud [[Veneetsia rahu]]leping ja saavutatud rahu määras seeläbi mitmeks järgmiseks aastaks ära kogu [[Itaalia]] poliitilise suuna.
 
[[1172]]. aastaks lõppes päritava doodživõimu ajastu ning kujunes Veneetsia vabariigi parlamendi valitsuse ajastu. Pärast [[1172]]. aastat usaldati doodži valimine viimaks neljakümnest liikmest koosnevale komiteele, mille liikmed valiti [[Veneetsia Suur Nõukogu|Veneetsia Suure Nõukogu]] (''Maggior Consiglio'') liikmete seast valitud nelja mehe poolt. Suur Nõukogu ise aga nimetati iga-aastaselt ametisse 12 isiku poolt.
===Ristisõjad===
[[11. sajand]]i lõpus osales Veneetsia [[Rooma paavst]]i poolt algatatud [[Esimene ristisõda|Esimeses ristisõjas]], mille eest sai [[Jeruusalemma kuningas]] [[Godfrey de Bouillon]]ilt õiguse maksuvabale kaubandusele [[Püha maa]]ga; 1123. aastal pidas Veneetsia laevastik võiduka merelahingu [[Fatimiidide kalifaat|Fatimiidide kaliifaadi]] Egiptuse laevastikuga [[Ashkelon]]i juures; aastatel [[1143]]–[[1144]] sõdis Veneetsia [[Padova]]ga kontrolli üle [[Brenta]] jõe ümbruses ja oli võidukas.
[[Pilt:Venezianische Kolonien.png|pisi|left|Veneetsia koloniaalimpeeriumi kaart]]
[[Pilt:Eastern Mediterranean 1450 .svg|pisi|Veneetsia ülemere territooriumid 1450. aastal (rohelisega)]]
[[File:Italia 1494-it.svg|pisi|Itaalia alade riigid 1494, Veneetsia alad lillaga]]
Veneetsia mängis tähtsat rolli [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] (1202–1204), suunates "Ladina" energia oma endise patrooni ja nüüdse kaubandusrivaali [[Ida-Rooma riik|Ida-Rooma riigi]] hävitamisele. Ida-Rooma riigi alad jaotati Veneetsia ning ristisõdijate juhtide vahel, Konstantinoopolisse rajati [[Ladina keisririik]]. Veneetslased leidsid, et venna maavalduste tõttu on Bonifazio endise keisririigiga liiga tihedalt seotud, ning panid troonile hoopis [[Flandria krahvkond|Flandria]] [[Flandria krahv|krahv]] [[Baudoin I (Konstantinoopol)|Baudoini]]. Veneetslased rajasid [[Egeuse meri|Egeuse merre]] Saarestiku hertsogiriigi. Kokkuriisutud rikkused jõudsid peaaegu kõik Veneetsiasse. Veneetsia toetus äsjaloodud [[Ladina keisririik|Ladina keisririigile]] tähendas, et Veneetsia kaubandusõigused jõustusid ja Veneetsia saavutas kontrolli suure osa kaubanduse üle Vahemere idaosas. Veneetsia sai tasuks Ida-Rooma keisririigi pealinna [[Konstantinoopol]]i vallutamises osalemise eest, vallutatud keisririigi parim osa. Doodži võimu alla kuulus seejärel 37,5% endise Ida-Rooma keisririigi territooriumist. Veneetsia vabariik omandas Kreekas ulatuslikud valdused, mis moodustasid osa selle ''[[Stato da Mar]]''ist: [[1206]]. aastal vallutas Veneetsia [[Küklaadid]]e ja [[Sporades]]e saared, [[1207]]. aastal [[Kérkyra saar|Kérkyra saar (Korfu)]], [[Methoni]] ja [[Koroni]].
{{Vaata|Neljas ristisõda}}
===Veneetsia koloniaalimpeerium===
[[Pilt:Venezianische Kolonien.png|pisi|left|Veneetsia koloniaalimpeeriumi kaart]]
Kokkuriisutud rikkused jõudsid peaaegu kõik Veneetsiasse. Veneetsia toetus äsjaloodud [[Ladina keisririik|Ladina keisririigile]] tähendas, et Veneetsia kaubandusõigused jõustusid ja Veneetsia saavutas kontrolli suure osa kaubanduse üle Vahemere idaosas. Veneetsia sai tasuks Ida-Rooma keisririigi pealinna [[Konstantinoopol]]i vallutamises osalemise eest, vallutatud keisririigi parim osa. Doodži võimu alla kuulus seejärel 37,5% endise Ida-Rooma keisririigi territooriumist. Veneetsia vabariik omandas Kreekas ulatuslikud valdused, mis moodustasid osa selle ''[[Stato da Mar]]''ist: [[1206]]. aastal vallutas Veneetsia [[Küklaadid]]e ja [[Sporades]]e saared, [[1207]]. aastal [[Kérkyra saar|Kérkyra saar (Korfu)]], [[Methoni]] ja [[Koroni]].
[[Kreeta]] ([[Candia kuningriik]] või [[Candia hertsogkond]] oli aastatel 1211–1669 Veneetsia olulisemaid ülemereprovintse; [[Korfu]] saare vallutasid veneetslased genovalastelt 1207. aastal pärast Neljandat ristisõda ja kaotasid selle omakorda 1214. aastal Epeirose despootkonnale. 1258–1386 kuulus saar [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigile]], misjärel Veneetsia 1386. aastal taastas kontrolli saare üle ja valdas seda 1797. aastani.
 
Alates aastast [[1267]] annekteeris Veneetsia vabariik [[Sloveenia Istria]] ranniku sealse põlise itaallaste kogukonna tõttu järkjärgult ja tegemist on ka regiooni õitsenguajaga. Olulisimad Istria linnad kogesid Veneetsia valitsemise all uuestisündi.
{{Vaata|Frankokraatia}}
[[1238]]. aastal liitus Veneetsia [[Genova vabariik|Genova vabariigi]] ja [[Rooma paavst]]iga [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] ([[1220]]–[[1250]]), [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] ([[1212]]–[[1220]]) ja [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]] [[Sitsiilia kuningas|kuninga]] ([[1197]]–[[1250]]) [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] vastasesse sõtta. Friedrich oli Saksa kuningaks saamise järel mitmel korral lubanud minna [[ristisõda|ristisõtta]], kuid seda pidevalt edasi lükanud. [[1221]]. aastal said kristlased aga [[Viies ristisõda|Viiendas ristisõjas]] [[Damietta]] juures [[Egiptus]]es hävitavalt lüüa. Ristisõdijad olid oodanud keisri saabuvat väge ning seetõttu lükanud tagasi ka [[sultan]]i Al-Kamili pakkumise, et sõja lõpetamiseks võiks ta Jeruusalemma kristlastele tagasi anda. [[1228]]. aastal pani paavst keisri kirikuvande alla.
1257–1270 pidas Veneetsia [[Genova vabariik|Genovaga]] 13-aastast sõda ülemvõimu pärast. Genova vabariik, et taastada kaubanduskontroll, asus liitu [[Nikaia keisririik|Nikaia keisri]] [[Michael VIII]] Palaiologosega, kes tahtis [[Konstantinoopol]]i tagasivallutamisega Bütsantsi taastada. Märtsis 1261 sõlmiti liiduleping [[Kemalpaşa|Nymphaion]]is. 25. juulil 1261 vallutasid Nikaia väed [[Alexios Strategopoulos]]e juhtimisel Konstantinoopoli tagasi. Seetõttu kaldus vaekauss Genova suunas, kes oli saanud vabakaubanduse õigused Ladina keisririigis; Genova kaupmeeste käes oleva kaubanduskontrolli kõrval omandas Genova sadamaid ja vahejaamu paljudel saartel ja asundustes [[Egeuse meri|Egeuse mere]] ääres. [[Chíose saar|Chíose]] ja [[Lesbos]]e saared muutusid Genova kaubajaamadeks, samuti [[Smürna]] linn (İzmir).
 
[[Chioggia sõda]] (1378–1381) lõppes Veneetsia ülemvõimu taastamisega [[Aadria meri|Aadria merel]]. Kaotusega Chioggia juures (1380), algas Genova allakäik. Enne Chioggia sõda, mis kestis aastatel 1379–1381, nautis Genova mereülemvõimu, mis oli tema võimu ja seisundi allikas Põhja-Itaalias. Genova kaotus jättis Genova ilma selle mereülemvõimust, tõukas ta eemale Vahemere idaosa turgudelt ja algatas linnriigi languse.
Alates aastast [[1267]] annekteeris Veneetsia vabariik [[Sloveenia Istria]] ranniku sealse põlise itaallaste kogukonna tõttu järkjärgult ja tegemist on ka regiooni õitsenguajaga. Olulisimad Istria linnad kogesid Veneetsia valitsemise all uuestisündi.
 
1274–1294 reisis Veneetsia kaupmees [[Marco Polo]] [[Hiina keiser|Hiina keisri]] [[Kublai Khan]]i juurde, kelle õukonnas viibis ta 17 aastat.
54 109

muudatust