Erinevus lehekülje "Johannes Semper" redaktsioonide vahel

P
Keeletoimetasin
(Keeletoimetasin)
P (Keeletoimetasin)
* [[1928]]. aastal lõpetas [[Tartu ülikool]]i ''mag. philos.'' kraadiga, väitekiri oli “[[André Gide]]’i stiili struktuur"
 
1914. aastal peale [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust Semper mobiliseeriti ning ta lõpetas Moskvas lipnikukooli. 1917. aastal liitus [[1. Eesti Polk|1. Eesti Polguga]] ja oli [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] liige. Ta oli [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] Keskkomitee liige ning 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige.
 
Vabadussõjas teenis Suurtükiväe Tagavara Divisjonis, ülendati 12. veebruaril [[1920]]. aastal [[Eesti sõjavägi|Sõjavägede]] Ülemjuhataja kindralstaabi kindralmajor [[Johan Laidoner|Laidoneri]] käsuga Sõjavägedele nr. 387 leitnandiks, vanusega 28. augustist [[1919]]. aastal.
Semper kirjutas [[1944]]. aastal sõnad [[Eesti NSV hümn]]ile, mille meloodia autor oli [[Gustav Ernesaks]].
 
Oli aastail 1940–[[1948]] oli [[Eesti NSV]] Hariduse Rahvakomissar ja minister, aastail [[1941]]–1948 Eesti NSV Kunstide Valitsuse (sisuliselt kultuuriministeeriumi) juhataja, aastail [[1946]]–[[1950]] [[Eesti NSV Kirjanike Liit|Eesti NSV Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees.
 
Kirjutas Eesti NSV ajal ka teisi teoseid, aga langes 1950. aastal [[EKP Keskkomitee 8. pleenum]]i otsusega koos teiste tuntud haritlastega "kodanliku natsionalistina" põlu alla. Hiljem tema maine suures osas taastati ning alates [[1962]]. aastast alustati tema kogutud teoste (12 köidet) väljaandmist.
7

muudatust