Harilik soolikarohi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
27. rida:
*''Tanacetum audibertii'' (Req.) DC. 1838
}}
'''Harilik soolikarohi''' (''Tanacetum vulgare'') on [[korvõielised|korvõieliste]] sugukonna [[soolikarohi (perekond)|soolikarohu]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[taimed|taime]][[liik (bioloogia)|liik]]. Soolikarohu tunneb ära iseloomuliku kamprilõhna ja suurte kollaseõieliste puhmikute järgi. Rahvapärased nimetused on ka reinvarred, külakuradipuu, põllupihelgas, solknalill, ussihain ja heinvarred. Soolikarohu ladinakeelne nimetus arvatakse tulenevat kreekakeelsetest sõnadest ''athanatos'' (surematu), ''atanasie'' (igavene) või ''thanatos'' (surm), sest taimel on olnud oluline osa mitmete rahvaste matusekombetalituses roiskumisvastasevahendina. <ref name="harilik">{{netiviide | URL = http://taimed.loodus.ee/harilik-soolikarohi | Pealkiri = Harilik soolikarohi | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 22.04.2018| Keel = }}</ref>. <ref name="raal">Ain Raal. "101 Eesti ravimtaime", Tallin: Varrak, 2013.</ref>.
 
==KirjeldusKasvukoht==
Soolikarohi armastab kasvada tee- ja põlluservades ning kuivades kasvukohtades inimasustuse läheduses. Samuti [[rannavall]]idel, [[rannaniit|rannaniidul]], [[loopealne|loopealsetel]] ja vahel ka pärisniidul. <ref name="harilik" /> <ref>{{netiviide | URL = http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=306 | Pealkiri = Harilik soolikarohi | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 22.04.2018| Keel = }}</ref>.
Kasvab 40...120 cm kõrguseks. [[Vars|Varred]] on püstised, tihedalt lehistunud ja ülemises osas harunenud. [[Leht|Lehed]] on kuni 20 cm pikad, [[sulgjagune leht|sulgjagused]], [[saagjas leheserv|saagjaservalised]] ja tihedalt kaetud näärmelohukestega. [[Korvõisik]]ud on kollased ja ainult [[putkõis|putkõitega]] moodustades tiheda [[kännas]]ja [[õisik]]u. Õitseb juulist septembrini. Vili [[seemnis]].
 
==Botaaniline kirjeldus==
==Levila==
Soolikarohi kasvab tugevate puhmikutena 40-120 cm kõrguseks ning õitseb juulist septembrini. <ref name="harilik" />
Levinud laialdaselt [[Euroopa]]s, [[Siber]]is, [[Kaug-Ida]]s, Kesk- ja Ida-[[Aasia]]s, tulnukana [[Põhja-Ameerika]]s.
===Õis===
[[Korvõisik]]ud on kollased, pealt peaaegu lamedad ja läbimõõduga 7-12 mm. Õisiku moodustavad ainult [[putkõis|putkõied]], millest keskmised on viiehambalise krooniga mitmesugulised õied ning välimised kolmehambalise krooniga ühesugulised emasõied. Korvõisikud liituvad varre tippudes [[kännas]]jaks [[liitõisik]]uks. <ref name="harilik" />
===Leht===
Soolikarohu [[lihtleht|lihtlehed]] on kuni 20 cm pikad ja 8-10 cm laiad, kujult [[elliptiline leht|elliptilised]] kuni [[äraspidimunajas leht|äraspidimunajad]]. Pihlaka lehtedele sarnaselt on nad sügavalt lõhestunud [[sulgjas leht|sulgjateks hõlmadeks]]. Hõlmad on saagjaservalised ja lõhestunud. Eristatakse juurmisi lehti, mis on [[roots|pikarootsulised]], alumisi varrelehti, mis on lühirootsulised ning ülemisi lehti, mis on rootsutud. Noortele lehtedele on eriomane hõbehall karvastus alumisel pinnal. <ref name="harilik" />
===Vars===
Varred on püstised, madalate ribidega, tihedalt lehistunud ning annavad ülemises osas sageli harusid. Värvuselt on kahvaturohelised või lillakaspunased. <ref name="harilik" />
===Maa-alune osa===
Soolikarohu maa-aluseks osaks on [[risoom]], millel on palju lühikesi risoomivõsundeid ja lisajuuri. <ref name="harilik" />
===Vili ja paljunemine===
Viljaks on [[seemnis]], mis on pikiribidega ning tipul madala kileja hambulise äärisega. Pikkus on 1,5-1,8 mm ja laius umbes 9,5 cm. Paljunemine toimubki peamiselt seemnetega või siis mõningal määral ka vegetatiivselt risoomivõsundite abil. <ref name="harilik" />
 
==Koht ökosüsteemis==
Eestis esineb paiguti kõikjal, kohati on tavaline.
Loomad soolikarohtu tema iseloomuliku ebameeldiva lõhna ja mõruda maitse tõttu ei söö - vastasel korral võiks ta tekkida ohtlikke mürgistusi. Küll aga võivad linnud taime tugevate puhmikute vahele pesa ehitada. <ref name="harilik" />
 
==Kasutamine ravimtaimena==
==Kasvukoht==
Soolikarohu nimetus tulenebki ilmselt tema rahvameditsiinilisest kasutusest. Ta on vana ja tuntud ravimtaim, mida on kasutatud keskajast saadik sooleparasiitide (peamiselt solkmete ja naaskelsabade) välja tõrjumiseks. Selleks tehti õisikutest teed või söödi seemneid, mida vahel raputati ka võileivale. Soolikarohust on abi otsitud ka soolevaeguste, krampide ja kõhutõve korral ning menstruaaltsükli korrastamiseks. Välispidiselt on soolikarohuga tohterdatud sügelisi, halvasti paranevaid haavu, podagrat ja liigesepõletikku. '''Kuna suured annused võivad aga põhjustada mürgistust, võib taime kasutada vaid arsti ettekirjutuste kohaselt'''. Mürgistusnähtudeks on mao limaskesta valulikkus ning krambid, raskematel juhtudel võib põhjustada surma. '''Kindlasti vältida raseduse korral''', sest soolikarohi võib tekitada aborti. <ref name="harilik" /> <ref name="raal" />
Kasvab sagedamini tee- ja põlluservadel, jäätmaadel, varemetes, kuid ka rannavallidel, [[rannaniit|rannaniidul]] ning vahel pärisniidul.
 
===Etnomeditsiiniline taust===
Nagu mürgistele taimedele sageli, on ka soolikarohule üleloomulikke omadusi omistatud.
 
==Keemiline koostis==
==Kasutamine==
Õisikud sisaldavad flavonoide (kvertsiin, luteoliin, akatsetiin), millel on toime sapinõristusele. Taim sisaldab ka eeterlikke õlisid (kuni 2%, tujoon), millel on mõju sooleussidele ja seetõttu ongi soolikarohtu just eeskätt soole ussnugiliste tõrjeks kasutatud. Kahjuks on antud ained mõrgised ka inimesele, mistõttu on soolikarohtu tänapäeval seespidiselt tarvitada ei soovitata. Parkainesisaldusest võib olla abi kõhulahtisuse korral. Põletikuvastane, higieritust, seedetegevust, menstruatsiooni soodustav ja palavikku alandav toime on teaduslikult tõestamata. <ref name="raal" />
Rahvameditsiinis on soolikarohtu kasutatud soole ussnugiliste ja [[sügelised|sügeliste]] tõrjeks. Suured annused võivad põhjustada mürgistusi, isegi surma.
 
==Viited==
Harilik soolikarohi on aromaatse lõhnaga taim. Soolikarohu lehti on kasutatud putukate tõrjumiseks. Lehtedega hõõruti [[kirp]]ude tõrjumiseks [[kass]]ide ja [[koer]]te karva, siseruumidesse riputati kimbukesi [[kärbes]]te tõrjumiseks. Kuivatatud lehtede ja õitega on tõrjutud sipelgaid ja isegi hiiri. Hariliku soolikarohuga saab värvida lõnga kollakasroheliseks.
{{viited}}
 
[[Kategooria:Soolikarohi]]