Erinevus lehekülje "Rein Müllerson" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Rein Müllerson''' (sündinud [[23. märts]]il [[1944]] DudergofDudergofis [[Leningrad|Leningradi lähedal]]) on eesti [[õigusteadlane]] ja Eesti poliitik, [[Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia|Tallinna Ülikooli juhtivteadur (2014-2017) ja professor emeritus (alates 2017).]] Rein Müllersoni dokumentides märgitud sünnikoht Leningrad on seotud sõjaväe bürokraatiaga, sest sündis ta Tuutaris ehk Dudergofis (vene ''Дудергоф'', rootsi ''Duderhof'', soome ''Tuutari''), mis oli ajalooline mõis ja sellest välja kasvanud küla ja lõpuks linnaline asula (vene keeles ''посёлок'') [[Ingeri|Ingerimaal]], tänapäeval asub see Venemaal Krasnoje Selo rajoonis [[Peterburi|Peterburis]]. Aastatel 1950–2016 kandis Dudergofi piirkond Možaiski nime (vene Можайский).
 
Rein Müllersoni dokumentides märgitud sünnikoht Leningrad on seotud sõjaväebürokraatiaga, sest tegelikult sündis ta Tuutaris ehk Dudergofis (vene ''Дудергоф'', rootsi ''Duderhof'', soome ''Tuutari''), mis oli ajalooline mõis ja sellest välja kasvanud küla ja lõpuks linnaline asula (vene keeles ''посёлок'') [[Ingeri|Ingerimaal]]; tänapäeval asub see Venemaal Krasnoje Selo rajoonis [[Peterburi|Peterburis]]. Aastatel 1950–2016 kandis Dudergofi piirkond Možaiski nime (vene Можайский).
Omanud positsioone ÜRO struktuuris: 1989−1992 olles ÜRO Inimõiguste Komitee liige ja 01.01.2004 – 31.12.2005 ÜRO peasekretäri erinõunikuks [[Kesk-Aasia]]s, mida kajastanud raamatus "Central Asia: A Chessboard and Player in the New Great Game" (Columbia University Press, 2007).
 
Omanud positsioone [[ÜRO]] struktuuris: 1989−1992 olles ÜRO Inimõiguste Komitee liige ja 01.01.2004 – 31.12.2005 ÜRO peasekretäri erinõunikukserinõunik [[Kesk-Aasia]]s, mida on kajastanud raamatus "Central Asia: A Chessboard and Player in the New Great Game" (Columbia University Press, 2007).
 
Isa [[Avo Laido]].
 
Rein Müllerson õppis aastatel 1971-[[1976]] [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikooli]]s. 1976-1985 tegeles teadustööga Moskva Riikliku Ülikooli rahvusvahelise õiguse kateedri juhataja prof. G.I. Tunkini juhendamisel, 1979. aastal kaitses Moskvas PhD kraadi teemal "Международный договор и национальный закон" ja aastal [[1985]] kaitses ta Moskvas ka õigusteaduse doktori kraadi teemal "Соотношение и взаимодействие международного публичного, международного частного и национального права (Теоретико-методологическое исследование)." Aastatel [[1978]]–[[1987]] töötas Moskva Riiklikus Ülikoolis õppejõuna (vanemõpetaja ja dotsent) ja 1987-1990 NSV Liidu Teaduste Akadeemia Riigi ja Õiguse Instituudi rahvusvahelise õiguse teooria sektori juhataja, olles samas 01.01.1989–311989 – 31.12.1990 Nõukogude Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimehe [[Mihhail GorbatšoviGorbatšov]]i nõunik rahvusvahelise õiguse valdkonnas, kus osales M. Gorbatšoviga seotutel laguneva NSV Liidu jaoks rahvusvahelise õiguse doktriini arendamist. Omaaegse peavoolu toetavate dokumentide ettevalmistamise kõrval tõmbas ta endale rahvusvahelist tähelepanu koostöös kirjutatud artikliga 1987. aastal (Верещетин В.С., Мюллерсон Р.А. Новое мышление и международное право // Советское государство и право, М., 1988, №3, С. 3 – 9), mis tekitas just Läänes huvi juba oma pealkirja poolest, sest kuulutus ju artikli pealkiri uuetuut mõtlemisestmõtlemist rahvusvahelises õiguses.
 
Aastatel [[1991]]–[[1992]] oli Rein Müllerson [[Edgar Savisaare valitsus|Edgar Savisaare üleminekuvalitsuses]]es asevälisminister, töötades selle aja jooksul koos välisminister [[Lennart Meri]] kui ka [[Jaan Manitski]]ga koos ja kuuludes Edgar Savisaare, ja [[Tiit Vähi esimene valitsus|Tiit Vähi üleminekuvalitsuse]] kuija lühikest aega ka [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimese valitsuse]] tippametnike sekka. (Rein Müllerson. Välispoliitika ja õigusteadus. - Teine tulemine II. Välisministeeriumi taasloomise lugu. Tallinn: Välisministeerium, 2008, lk. 141-156).
 
Alates 1992. aastast töötas õppejõuna [[Suurbritannia]]s. 1992-1994 London School of Economics and Political Science külalisprofessor. Londonis kirjutas monograafia ""International law, rights and politics : development in Eastern Europe and the CIS" ([[Routledge]], 1994), mis mõjutas positiivselt kindlasti tema valimist 1994. aastal London Ülikooli Kings College rahvusvahelise õiguse professoriks (1994-2009).[[Londoni Ülikool]]i [[King's College]]'i professorina oil 1999-2009 ajakirja European Journal of international Law toimetuskolleegiumi liige. Klassikalise rahvusvahelise õiguse teooria zanrisse kuulub tema selle perioodi loomingust monograafia "Ordering anarchy : international law in international society" (Springer, 2000). London's töötamise perioodil taastab kontakti Eesti kolleegidega, töötades osakoormusega aastatel 2003-2009 Akadeemia Nord rahvusvahelise õiguse õppejõuna (Akadeemia Nord audoktor, 2001). (Ühe kooli lugu 1991-2016. Tallinn, 2016, lk. 178).