Näivtakistus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
9. rida:
| SI ühiku tähis || Ω (oomega)
|}
'''Näivtakistus''' ehk '''[[impedants]]''' ''<u>Z</u>'' on elektriahela kahe punkti vahel perioodilisele [[vahelduvvoolSiinuseline|vahelduvvoolusiinuselisele]]<nowiki/>ahelas vahelduvale [[elektrivool]]ule ehk [[vahelduvvool|vahelduvvoolu]]<nowiki/>le avalduv [[takistus]], mis koosneb kahest põhikomponendist:
 
 
 
*[[aktiivtakistus]] ehk resistants ''R'' ‒ iseloomustab elektrienergia muundumist teist liiki energiaks, näiteks soojuseks;
*[[reaktiivtakistus]] ehk reaktants ''X'' ‒ iseloomustab elektrienergia perioodilist võnkumistkadudeta ahelaelementidetoimuvat vahel;muutumist induktiivsetemagnetvälja ahelaelementidevõi reaktiivtakistuselektrivälja on [[induktiivtakistus]] ''X<sub>L</sub>''energiaks ja mahtuvuslike elementide reaktiivtakistus [[mahtuvustakistus]]tagasi ''X<sub>C</sub>''elektrienergiaks.
 
[[Pilt:Widerstand_Zeiger.svg|thumb|Näivtakistuse [[vektor]]diagramm komplekstasandil]]
Induktiivsete ahelaelementide reaktiivtakistus on [[induktiivtakistus]] ''X<sub>L</sub>'' ja mahtuvuslike elementide eaktiivtakistuson [[mahtuvustakistus]] ''X<sub>C</sub>''. Need on vahelduvvoolu sagedusest ''f'' sõltuvad suurused.
 
Näivtakistust saab esitada [[Kompleksarv|kompleksarvu]] kujul
 
:<math>\underline Z = R+\mathrm jX,</math>
 
millega samaväärne on esitus kujul <font face="Times New Roman">
 
:<u>'''''Z'''''</u> = '''''Z'''''&middot;e<sup>j'''''&phi;'''''</sup></font>
 
[[Komplekstakistus]]<nowiki/>e moodul (komplekssuuruse absoluutväärtus) on arvutatav valemiga
 
 
 
:<math>Z =\sqrt{R^2+X^2}.</math>
ja faasinurk ''φ'' valemiga
:'''''φ''''' = arctan('''''R/X''''').
 
Geomeetriliselt on näivtakistus esitatav ''Z'' [[hüpotenuus]]i pikkusena täisnurksest kolmnurgast, mille kaatetiteks on ''R'' ja ''X''.