Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
170. rida:
Pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] algust kuulutas Tallinna ja kogu Eesti metropoliit [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]] [[3. september|3. septembril]] [[1941]] ennast taas Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsiooni all oleva EAÕK peaks. Selle peale andis metropoliit Sergius Aleksandri kirikukohtu alla ning see keelas 5. novembril 1942 tal kirikuteenistuste toimetamise. Seejärel toimus lahknemine ka kogudustes: osa venekeelseid kogudusi tunnistasid juhina [[Narva piiskop]]pi [[Pavel (Dmitrovski)|Pavelit]], eestikeelsete koguduste liikmed aga Aleksandrit.
 
===Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)===
===Moskva Patriarhaadi Tallinna ja Eesti piiskopkonna asutamine===
[[1944]]. aastal [[{{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupeerisid}}
[[1944]]. aastal okupeerisid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed taas Eesti. Vahetult enne seda [[Suur põgenemine|põgenes]] metropoliit Aleksander koos suure osa kirikurahva ja 22 vaimulikuga Nõukogude okupatsiooni eest, jätkates EAÕK juhtimist ning säilitades EAÕK õigusliku ja kanoonilise järjepidevuse [[pagulus]]es.
 
[[10. detsember|10. detsembril]] 1944 andis Moskva Patriarhaadi Püha Sinod välja ukaasi lõpetada EAÕK Sinodi tegevus ning luua Tallinna ja Eesti piiskopkonna valitsus. 

[[9. märts]]il [[1945]] toimunud [[Vene Õigeusu Kirik]]u Eesti piiskopkonna nõukogu koosolekul liideti EAÕK endised Tallinna ja Narva piiskopkonnad ning kogudused jagunesid Harju-Järvamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Saare- ja Muhumaa, Tallinna, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Virumaa ja Võrumaa praostkondade vahel.

[[16. aprill]]il 1945 lõpetas Moskva patriarh Eesti Apostliku Õigeusu Metropoolia, EAÕK Sinodi ja Narva piiskopkonna õigusliku tegevuse ning moodustas Moskva patriarhaadile alluva [[Tallinna ja Eesti piiskopkond|Tallinna ja Eesti piiskopkonna]].
 
[[12. jaanuar]]il [[1951]] muudeti [[Leningradi ja Novgorodi metropoliit|Leningradi ja Novgorodi metropoliidi]] GregooriuseGregoriuse resolutsiooniga praostkondade piire ja nimetusi: kogudused jagunesid Tallinna, Harju-Lääne, Tapa-Narva, Tartu, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu ja Saare-Hiiu praostkondade vahel.
 
[[12. jaanuar]]il [[1951]] muudeti [[Leningradi ja Novgorodi metropoliit|Leningradi ja Novgorodi metropoliidi]] Gregooriuse resolutsiooniga praostkondade piire ja nimetusi: kogudused jagunesid Tallinna, Harju-Lääne, Tapa-Narva, Tartu, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu ja Saare-Hiiu praostkondade vahel.
1965. aastal jagati praostkondade piirid uuesti ümber, kogudused jaotusid järgmiste praostkondade vahel: Tallinn, Tartu, Narva, Harju-Lääne, Viljandi, Pärnu, Võru, Saare-Muhu ja Valga praostkond.