Erinevus lehekülje "Hommikteater" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
'''Hommikteater''' oli aastatel [[1921]]–[[1924]] Eestis tegutsenud teater.
 
Teater sai oma nime sellestselle järgi, et plaanis oli anda etendusi pühapäeva hommikutipühapäevahommikuti kell 10, seega ajal, mil tavaliselt käidi kirikus.<ref>Katri Aaslav-Tepandi ja Tõnu Tepandi, Hommikteater ja vasakmarss. Teatriuuendus, sotsialismus ja kommunismus - Teater. Muusika. Kino, 8-9 2012
</ref>
 
Teater sai alguse rühmast asjaarmastajatest, kes tahtsid teatrilearendada teatri uut ühiskondlikku funktsiooni ja ekspressionistlikku teatrikeelt. 1918. aastal toimunud [[Elise Kevendi]] näitemängukursuste trupp otsustaski luua uue teatri. Juhiks, lavastajaks ja ideoloogiks sai [[Aggio Bachmann|August (Aggio) Bachmann]]. Trupiga liitusid [[Märt Laarman]], J. Rummo, [[Nigol Andresen]], Estoniast [[Hilda Gleser]] jt. Loominguprotsess oli kollektiivne ja kõrvalistele anonüümne (kavalkavalehel ei esitatud näitlejate nimesid). Uued teatraalsed väljendusvahendid ja proovid olid tähtsamad kui lõpptulemus.
 
Kui Bachmann suvel 1923 suvel suri, püüdis ta tööd jätkata Gleser, kuid hoolimata tema pingutustest, suleti teater 1924. aastal mitmel põhjusel: poliitiline surve, majanduslik kitsikus ja stuudiotööle pühendunud juhi puudumine.
 
== EtendusedLavastused ==
* '''"Igavene inimene"''' (1921), A. Brust. Peaosas Bachmann. Hommikteatri jaoks oli oluline näidendi kompromissitu humanismiidee ja [[patsifism]]. Kandvaks kujundiks sai kõnekoori muusikaline [[partituur]], mida toetas massistseenide plastiline liikumiskava. Iga roll algas kõnest, mille rütmikale oli allutatud liikumine. Bachmanni kavandite järgi tehti abstraktsed must-valged kostüümid, mis rikkusid traditsioone. Saalis oli tavalisest väikekodanlikust seltskonnast erinev publik.
* '''"Mass-inimene"''' (1922). Peaosades Gleser ja Bachmann. Põhiideeks oli 20.saj sajandi sotsiaalne revolutsioon. Peaosaliste taustaks oli massi kujutav töölisklass.
* '''"Inimesed"''' (1923). Pantomiimiline draama, mille ülesehitus filmilikult fragmentaarne ja verbaaleverbaalne osa oli marginaalne. Rõhk oli tegelaste siseelu väljendaval miimikal ja zestidelžestidel.
* '''"Maa"''' (1924). Lavastust mängiti Estonia laval. Seekord oli määrav osa kõnel, mitmed pildid mängiti pimeduses. Lavastas Hilda Gleser, kes trupi liikmete meelest suutis ainsana Bachmanni tööd jätkata. Kujundus sündis Gleseri ja [[Aleksander Tuurand|Aleksander Tuurandi]] koostöös, maalitud dekoratsioon puudus, kasutati esemeid Estonia „Masinahävitajate“ lavastusest.<ref>Hommikuteater. Eesti Teatri Aastad - Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi leht <small>vaadatud 15.12.2016</small></ref>
 
== Viited ==
131 704

muudatust