Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandasin pataljoniülema auastme
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
PResümee puudub
90. rida:
 
<gallery>
Pilt:Feldhaubitze 155mm.JPG|155mm155 mm [[haubits]] [[FH-70]]
Pilt:Хаубица Д-30 122мм.jpg|122mm122 mm haubits D-30A
Pilt:MAN 10togl Art Treibladungen.jpg|Veoauto [[MAN mil gl]]
Pilt:Hanse Sail 2009 - RostockWarnemünde - Unimog des San-Stützpunktes.jpg|Mercedes-Benz UNIMOG
106. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:Patarei nr 1 1919.jpg|pisi|1. suurtükipatarei Vabadussõjas]]
[[Pilt:Kergekahur 1919.jpg|pisi|84mm84 mm kahuri meeskond]]
=== Asutamine ===
1917. aasta detsembris koondusid 98 Eesti rahvusest suurtükiväelast Soomes, et sõita kodumaale. 26. detsembril 1917 (vana kalendri järgi 13.12) ilmus käskkiri nr 251 1. Eesti jalaväe polgule, milles on kirjas: ''Kõik suurtükiväelased kõikidest Eesti polkudest ja Eesti tagavara pataljonist eraldada ja üleviia 1-sse Eesti jalaväe polku. 1. Eesti jalaväe polgu ülemal moodustada suurtükiväelastest eriline komando. Komando eesmärk – olla kaadriks Eesti suurtükiväe formeerimisel.''
123. rida:
13. novembril kinnitati Ajutise Valitsuse poolt Eesti Rahvaväe esimene organisatsiooniline koosseis ja 21. novembril 1918 nimetas sõjaminister ajutiseks 1. suurtükiväepolgu ülemaks kapten Hugo Kauleri ja andis käsu hakata formeerida suurtükiväeüksusi. Suurtükiväepolk pidi koosnema 3 divisjonist, igaühes 2 4-suurtükilist patareid (1.–6.). Vabadussõja alguseks oli Rahvaväe käsutuses vaid 4 töökorras suurtükki, kuid neid saadi õnneks peagi juurde Soomest ja Inglismaalt. Täielikult puudusid esialgu aga sidevahendid.
 
Esimesena jõudis [[Sonda]] juures rindele 1. polgu 3. patarei I rühm alamkapten Laretei juhtimisel 10. detsembril 1918. Kuna telefonikaablit ei jätkunud, ei saadud paigutada vaatluspunkti piisavalt heale kohale ja esimesed mürsud langesid hoopis oma jalaväelaste seljatahaselja taha, põhjustades nendes pahameelt. Polgu 2. patarei alamkapten [[Jaan Tõnisson (sõjaväelane)|Jaan Tõnissoni]] juhtimisel jõudis rindele 14. detsembril [[Rakvere]] juures. 1. suurtükiväepolgu 1., 2., 3. ja 6. patarei saadeti Viru rindele, 4. ja 5. aga lõunarindele, kus jäid hiljem juba teiste formeeritud suurtükiväeüksuste alluvusse.
 
===1920–1940===
{{vaata|1. Suurtükiväegrupp}}
Peale rahu sõlmimist Venemaaga jäid 1. suurtükiväedivisjoni koosseisu väljapatareid nr 1, 2, 3 ja 17. Järgneva nelja aasta jooksul toimus sage ümbernimetamine ja ümberformeerimine. Esmalt formeeriti väeosa "1. Suurtükiväepolguks" ja 1920. a juunis väeosaga liidetud "Kindluse suurtükiväe 1. grupp" nimetati "2. suurtükiväegrupiks." 1920. a juunis nimetati "1. Suurtükiväe polk" ümber “1. Välja Suurtükiväe Divisjoniks“, kuid 1. jaanuaril 1921 nimetati taas "1. suurtükiväe polguks". 1922. aasta novembris sai suurtükiväepolk nime "1. Välja Suurtükiväe Rügement."
 
PealePärast Venemaaga rahu sõlmimist Venemaaga jäid 1. suurtükiväedivisjoni koosseisu väljapatareid nr 1, 2, 3 ja 17. Järgneva nelja aasta jooksul toimus sage ümbernimetamine ja ümberformeerimine. Esmalt formeeriti väeosa "1. Suurtükiväepolguks" ja 1920. a juunis väeosaga liidetud "Kindluse suurtükiväe 1. grupp" nimetati "2. suurtükiväegrupiks." 1920. aaasta juunis nimetati "1. Suurtükiväe polk" ümber “1. Välja Suurtükiväe Divisjoniks“, kuid 1. jaanuaril 1921 nimetati taas "1. suurtükiväe polguks". 1922. aasta novembris sai suurtükiväepolk nime "1. Välja Suurtükiväe Rügement."
1924. aasta 15. märtsil nimetati rügement ”1. Diviisi Suurtükiväeks” [[1. Diviis]]i alluvuses ja see koosnes 1. Suurtükiväegrupist asukohaga Narvas ja 2. Suurtükiväegrupist asukohaga Rakveres. 1. Suurtükiväegrupp oli pidevalt komplekteeritud [[lahinguvalmidus]]es piirikatteüksus. 28. oktoobril 1928. aastal annetas Tallinna Naisühing 1. Diviisi Suurtükiväele lipu.
 
1924. aasta 15. märtsil nimetati rügement ”1. Diviisi Suurtükiväeks” [[1. Diviis]]i alluvuses ja see koosnes 1. Suurtükiväegrupist asukohaga Narvas ja 2. Suurtükiväegrupist asukohaga Rakveres. 1. Suurtükiväegrupp oli pidevalt komplekteeritud [[lahinguvalmidus]]es piirikatteüksus. 28. oktoobril 1928. aastal annetas Tallinna Naisühing 1. Diviisi Suurtükiväele lipu.
 
Grupi koosseis 01.09.1939:
*staap
*spetsialistide komando
*1. patarei – kergekahuripatarei 4 x [[76mm76 mm vene kahur mudel 1902]]
*2. patarei – kergekahuripatarei (ka õppepatarei) 4 x 76mm76 mm vene kahur mudel 1902
*3. patarei – kergekahuripatarei 4 x 76mm76 mm vene kahur mudel 1902; varem 114mm114 mm inglise kergehaubits
*4. patarei – raskehaubitsapatarei 2 x 150mm150 mm saksa raskehaubits (Olginas).
 
Kokku oli rahuaegses koosseisus ette nähtud 413 sõjaväelast, neist 24 ohvitseri. Reaalselt oli septembri lõpul 1939 siiski rivis 314 sõjaväelast, neist 16 ohvitseri.
144. rida ⟶ 145. rida:
 
=== Taasasutamine ===
1997/1998 kinkis [[Soome Vabariik]] Eestile ühe pataljoni jagu suurtükiväerelvi [[H61-37]] koos varustusega. Väeosa taasasutati kaitseväes Vabariigi Valitsuse otsusega 20.03.1998 Tapal ja kandis esialgset nimetust (1.) Suurtükiväegrupp. Esimesed ajateenijatest suurtükiväelased võeti teenistusse aprillis 1998. Kuni 2002. aastani oldi sunnitud kaudtulelaskmisi läbi viima Soomes, sest kodumaal puudus korralik [[polügoon]]. Otselaskmisi saadi läbi viia Eestis. EsmesedEsimesed kaudtulelaskmised viidi Eestis läbi 2004 [[Sirgala]]s.
 
2003–2004 hangiti 120 miljoni [[Eesti kroon]]i eest Saksamaalt FH-70 suurtükiväepataljoni relvad koos varustuse ja tehnikaga. 2004. aasta algul liideti Suurtükiväegrupp [[Tapa väljaõppekeskus]]e koosseisu, seejärel 2008. aastal [[Kirde kaitseringkond|Kirde kaitseringkonna]] koosseisu. Alates jaanuarist 2009 on väeosa nimi suurtükiväepataljon. 2014. aasta suvest on suurtükiväepataljon seoses kaitseväe ümberkorraldamisega 1. jalaväebrigaadi koosseisus.