Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandasin pataljoniülema auastme Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
PResümee puudub |
||
90. rida:
<gallery>
Pilt:Feldhaubitze 155mm.JPG|
Pilt:Хаубица Д-30 122мм.jpg|
Pilt:MAN 10togl Art Treibladungen.jpg|Veoauto [[MAN mil gl]]
Pilt:Hanse Sail 2009 - RostockWarnemünde - Unimog des San-Stützpunktes.jpg|Mercedes-Benz UNIMOG
106. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:Patarei nr 1 1919.jpg|pisi|1. suurtükipatarei Vabadussõjas]]
[[Pilt:Kergekahur 1919.jpg|pisi|
=== Asutamine ===
1917. aasta detsembris koondusid 98 Eesti rahvusest suurtükiväelast Soomes, et sõita kodumaale. 26. detsembril 1917 (vana kalendri järgi 13.12) ilmus käskkiri nr 251 1. Eesti jalaväe polgule, milles on kirjas: ''Kõik suurtükiväelased kõikidest Eesti polkudest ja Eesti tagavara pataljonist eraldada ja üleviia 1-sse Eesti jalaväe polku. 1. Eesti jalaväe polgu ülemal moodustada suurtükiväelastest eriline komando. Komando eesmärk – olla kaadriks Eesti suurtükiväe formeerimisel.''
123. rida:
13. novembril kinnitati Ajutise Valitsuse poolt Eesti Rahvaväe esimene organisatsiooniline koosseis ja 21. novembril 1918 nimetas sõjaminister ajutiseks 1. suurtükiväepolgu ülemaks kapten Hugo Kauleri ja andis käsu hakata formeerida suurtükiväeüksusi. Suurtükiväepolk pidi koosnema 3 divisjonist, igaühes 2 4-suurtükilist patareid (1.–6.). Vabadussõja alguseks oli Rahvaväe käsutuses vaid 4 töökorras suurtükki, kuid neid saadi õnneks peagi juurde Soomest ja Inglismaalt. Täielikult puudusid esialgu aga sidevahendid.
Esimesena jõudis [[Sonda]] juures rindele 1. polgu 3. patarei I rühm alamkapten Laretei juhtimisel 10. detsembril 1918. Kuna telefonikaablit ei jätkunud, ei saadud paigutada vaatluspunkti piisavalt heale kohale ja esimesed mürsud langesid hoopis oma jalaväelaste
===1920–1940===
{{vaata|1. Suurtükiväegrupp}}
Peale rahu sõlmimist Venemaaga jäid 1. suurtükiväedivisjoni koosseisu väljapatareid nr 1, 2, 3 ja 17. Järgneva nelja aasta jooksul toimus sage ümbernimetamine ja ümberformeerimine. Esmalt formeeriti väeosa "1. Suurtükiväepolguks" ja 1920. a juunis väeosaga liidetud "Kindluse suurtükiväe 1. grupp" nimetati "2. suurtükiväegrupiks." 1920. a juunis nimetati "1. Suurtükiväe polk" ümber “1. Välja Suurtükiväe Divisjoniks“, kuid 1. jaanuaril 1921 nimetati taas "1. suurtükiväe polguks". 1922. aasta novembris sai suurtükiväepolk nime "1. Välja Suurtükiväe Rügement." ▼
▲
1924. aasta 15. märtsil nimetati rügement ”1. Diviisi Suurtükiväeks” [[1. Diviis]]i alluvuses ja see koosnes 1. Suurtükiväegrupist asukohaga Narvas ja 2. Suurtükiväegrupist asukohaga Rakveres. 1. Suurtükiväegrupp oli pidevalt komplekteeritud [[lahinguvalmidus]]es piirikatteüksus. 28. oktoobril 1928. aastal annetas Tallinna Naisühing 1. Diviisi Suurtükiväele lipu. ▼
▲1924. aasta 15. märtsil nimetati rügement ”1. Diviisi Suurtükiväeks” [[1. Diviis]]i alluvuses ja see koosnes 1. Suurtükiväegrupist asukohaga Narvas ja 2. Suurtükiväegrupist asukohaga Rakveres. 1. Suurtükiväegrupp oli pidevalt komplekteeritud [[lahinguvalmidus]]es piirikatteüksus. 28. oktoobril 1928
Grupi koosseis 01.09.1939:
*staap
*spetsialistide komando
*1. patarei – kergekahuripatarei 4 x [[
*2. patarei – kergekahuripatarei (ka õppepatarei) 4 x
*3. patarei – kergekahuripatarei 4 x
*4. patarei – raskehaubitsapatarei 2 x
Kokku oli rahuaegses koosseisus ette nähtud 413 sõjaväelast, neist 24 ohvitseri. Reaalselt oli septembri lõpul 1939 siiski rivis 314 sõjaväelast, neist 16 ohvitseri.
144. rida ⟶ 145. rida:
=== Taasasutamine ===
1997/1998 kinkis [[Soome Vabariik]] Eestile ühe pataljoni jagu suurtükiväerelvi [[H61-37]] koos varustusega. Väeosa taasasutati kaitseväes Vabariigi Valitsuse otsusega 20.03.1998 Tapal ja kandis esialgset nimetust (1.) Suurtükiväegrupp. Esimesed ajateenijatest suurtükiväelased võeti teenistusse aprillis 1998. Kuni 2002. aastani oldi sunnitud kaudtulelaskmisi läbi viima Soomes, sest kodumaal puudus korralik [[polügoon]]. Otselaskmisi saadi läbi viia Eestis.
2003–2004 hangiti 120 miljoni [[Eesti kroon]]i eest Saksamaalt FH-70 suurtükiväepataljoni relvad koos varustuse ja tehnikaga. 2004. aasta algul liideti Suurtükiväegrupp [[Tapa väljaõppekeskus]]e koosseisu, seejärel 2008. aastal [[Kirde kaitseringkond|Kirde kaitseringkonna]] koosseisu. Alates jaanuarist 2009 on väeosa nimi suurtükiväepataljon. 2014. aasta suvest on suurtükiväepataljon seoses kaitseväe ümberkorraldamisega 1. jalaväebrigaadi koosseisus.
| |||