Redaktsioon: 17. veebruar 2018, kell 12:50 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 055 muudatust par link II kaitsekategooria ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. aprill 2018, kell 19:08 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
27. rida: Eestis on krüüsel haruldane haudelind ja väikesearvuline läbirändaja ning talvituja<ref name="Krüüsel" >Jonsson, L. "Euroopa linnud". Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. [[2000]], lk 296–297</ref>. Eestis hinnatakse krüüsli pesitsusaegset arvukust ~~20 - 40~~20–40 paarile, talvist arvukust ~~1000 - 3000~~1000–3000 isendile <ref name="hirundo" />. Krüüsel saabub Eestisse mai alguses ja lahkub septembris. Krüüsel on [[II kategooria kaitsealused liigid Eestis\|Eestis II kaitsekategooria liik]]. 40. rida: Pesapaigale saabub krüüsel hilja: [[juuni]]s, areaali põhjaosas isegi [[juuli]]s. See tuleb asjaolust, et krüüsel armastab pesitseda kaljulõhedes, aga need võivad olla talvel kõvasti lund täis tuisanud ja sulavad lahti aeglaselt.<ref name="Loomade elu" /> Kurnas on kaks, harva üks muna. Muna suurus on ~~57–65×38–44~~57–65 × 38–44 mm. Vanemad hauvad mune 27–38 päeva. Pojad kooruvad juuli alguses ja keskel. Koorunud pojad on kaetud tiheda pehme süsimusta udusulestikuga. Udusuled on keha alapoolel veidi tihedamad. Nähtavasti kaitseb see poegi alajahtumise eest, sest pesa põhi on niiske ja vahel isegi märg.<ref name="Loomade elu"></ref> == Viited ==

Krüüsel: erinevus redaktsioonide vahel