Viitna Pikkjärv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P +asendikaart |
PResümee puudub |
||
16. rida:
}}
'''Pikkjärv''' (ka ''Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv, Viitna järv'') on [[oligotroofne]] [[järv]] Lääne-Virumaal [[Kadrina vald|Kadrina vallas]] [[Viitna]] külas. Järv asub [[Viitna maastikukaitseala|Viitna maastikukaitsealal]] ning on üks kolmest [[Viitna järved|Viitna järvest]]. Järvest 0,5 km kirde pool asub [[Viitna Linajärv|Linajärv]].
[[Oligotroofne järv|Oligotroofsed järved]] on ökoloogilised unikaalsed ja neid leidub Eestimaal paljude ekspertide arvamusel kõige vähem<ref>Tõnisson, A., (koost.) 2009. Viitna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020. Käsikiri Keskkonnaametis.</ref>.
22. rida:
Järv paikneb [[Kõrvemaa]] ja [[Põhja-Eesti platoo]] piirialal.
Taimestik on liikide arvu poolest keskmine: esineb 16 liiki [[makrofüüt]]e, sealhulgas
Kaladest leidub [[ahven]]at, [[haug]]i, [[koger|kokre]] ja [[luts]]u. Kalapüük on keelatud.
=== Eutrofeerumine ===
Viitna Pikkjärve seisundit on pikka aega seiratud
Veereostust põhjustab ka kallaste ohtrast tallamisest põhjustatud erosioon. Vaatamata kaitsekorralduslikele meetmetele, mis lubavad järve kasutada ainult põhjakaldal, võib suvitajaid leida ümber terve järve<ref name=":0" />. Suvitajad tallavad vette minnes taimestikku hoidva muda laiali ja niiviisi tõstetakse kord juba settinud biogeenid taas ringlusesse.
34. rida:
Eesti väikejärvede klassifikatsioon lähtub Aare Mäemetsa tüpoloogiast, kus jaotatakse Eesti järved kaheksasse tüüpi: oligotroofsed, semidüstroofsed, düstroofsed, eutroofsed + hüpertroofsed, miksotroofsed, sideotroofsed, halotroofsed ja alkalitroofsed<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Ott, I. & T. Kõiv|pealkiri=Eesti väikejärvede eripära ja muutused|aasta=1999|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>.
Oligotroofseid järvi rangelt võttes enam Eestis pole, vaid tegemist on nüüdseks juba mesotroofsesse staadiumi jõudnud veekogudega<ref name=":1" />. Seepärast käsitletakse oligotroofsete veekogudena selliseid, mis olid tüüpilised
Eesti kõige haruldasemad veetaimed, mis moodustavad lahnarohu-vesilobeelia koosluse, kasvavad just oligotroofsetes vetes<ref name=":1" />.<gallery>
40. rida:
Viitna Pikkjärv.jpg
</gallery>
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
|