Viitna Pikkjärv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P +asendikaart
PResümee puudub
16. rida:
}}
 
'''Pikkjärv''' (ka ''Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv, Viitna järv'') on [[oligotroofne]] [[järv]] Lääne-Virumaal [[Kadrina vald|Kadrina vallas]] [[Viitna]] külas. Järv asub [[Viitna maastikukaitseala|Viitna maastikukaitsealal]] ning on üks kolmest [[Viitna järved|Viitna järvest]]. Järvest 0,5 km kirde pool asub [[Viitna Linajärv|Linajärv]].
 
[[Oligotroofne järv|Oligotroofsed järved]] on ökoloogilised unikaalsed ja neid leidub Eestimaal paljude ekspertide arvamusel kõige vähem<ref>Tõnisson, A., (koost.) 2009. Viitna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020. Käsikiri Keskkonnaametis.</ref>.
22. rida:
Järv paikneb [[Kõrvemaa]] ja [[Põhja-Eesti platoo]] piirialal.
 
Taimestik on liikide arvu poolest keskmine: esineb 16 liiki [[makrofüüt]]e, sealhulgas mitmedmitu [[looduskaitse|looduskaitsealust]]alused liigidliiki.
 
Kaladest leidub [[ahven]]at, [[haug]]i, [[koger|kokre]] ja [[luts]]u. Kalapüük on keelatud.
 
=== Eutrofeerumine ===
Viitna Pikkjärve seisundit on pikka aega seiratud, ning seire tulemused näitavad aeglast, aga pidevat eutrofeerumist. Eutrofeerumine on põhjustanud Viitna Pikkjärve seisundi halvenemise ja võib põhjustada järve troofsuse muutumise, mis tähendaks ka taimeharulduste vesilobeeliate elupaiga kadumist. Veevahetus toimub aeglaselt, kuna järv toitub ainult sademetest, põhjas olevatest allikatest, ning läbi kruusa ja liiva imbuvast pinnaseveest. Eutrofeerumise on mõningate ekspertide arvamuse kohaselt põhjustanud tuhandete inimeste suvine suplemine järves, mis ületab veekogu isepuhastusvõime<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Kotter, R.|URL=http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=3135|Pealkiri=Viitna maastikukaitseala: järved mägede vahel|Väljaanne=Eesti Loodus|Aeg=2010|Kasutatud=31.08.2017}}</ref>.
 
Veereostust põhjustab ka kallaste ohtrast tallamisest põhjustatud erosioon. Vaatamata kaitsekorralduslikele meetmetele, mis lubavad järve kasutada ainult põhjakaldal, võib suvitajaid leida ümber terve järve<ref name=":0" />. Suvitajad tallavad vette minnes taimestikku hoidva muda laiali ja niiviisi tõstetakse kord juba settinud biogeenid taas ringlusesse.
34. rida:
Eesti väikejärvede klassifikatsioon lähtub Aare Mäemetsa tüpoloogiast, kus jaotatakse Eesti järved kaheksasse tüüpi: oligotroofsed, semidüstroofsed, düstroofsed, eutroofsed + hüpertroofsed, miksotroofsed, sideotroofsed, halotroofsed ja alkalitroofsed<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Ott, I. & T. Kõiv|pealkiri=Eesti väikejärvede eripära ja muutused|aasta=1999|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>.
 
Oligotroofseid järvi rangelt võttes enam Eestis pole, vaid tegemist on nüüdseks juba mesotroofsesse staadiumi jõudnud veekogudega<ref name=":1" />. Seepärast käsitletakse oligotroofsete veekogudena selliseid, mis olid tüüpilised 1950ndatel1950. aastatel ja on praeguseks säilitanud osa iseloomulikust elustikust. Seda tüüpi järve iseloomustavad: väga madal puhverdusvõime, madal biogeenide sisaldus (eriti fosfori), mesotroofne fütoplanktoni koondindeks, vee hea läbipaistvus.
 
Eesti kõige haruldasemad veetaimed, mis moodustavad lahnarohu-vesilobeelia koosluse, kasvavad just oligotroofsetes vetes<ref name=":1" />.<gallery>
40. rida:
Viitna Pikkjärv.jpg
</gallery>
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Välislingid ==