Tarbimisühiskond: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
 
== Ajalugu ==
Tarbimisühiskond sai alguse 20.sajandi alguses, kui võeti kasutusel kaks uut juhtimisstrateegiat: tarbimisühiskond ja [[Propaganda|masspropaganda.]] Teise maailmasõja järgselt olid paljud kodumasinad jõudnud masstootmisessemasstootmisse. Ennetamaks olukorda, kus inimestel on kõik vajaminev olemas, leppisid erinevad firmad kokku, et lühendavad oma toodete eluiga. Tänu sellele olid inimesed pidevalt sunnitud ostma uusi tooteid. Tarbimisühiskonda iseloomustavad ka ebavajalikud ja mõtlematud ostud. Oste sooritatakse emotsioonide põhjal ja tihti osutub toode tarbijale kasutuks. Tarbimisühiskonda iseloomustavad impulssostud. Kaubanduskeskused kujundati selliseltnii, et igapäevaesemeteni jõudmiseks peavad inimesed läbima impulssostudeks mõeldud kaubavaliku. [[Televisioon]] avas täiesti uued kanalid tarbimis- ja poliitmanipulatsioonidele. [[Reklaam|Reklaamides]] loodi kaupadele sümbolid ning sellega ärgitati inimesi ostma.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://tervering.ee/uletarbimise-ajalugu/|Pealkiri=Ületarbimise ajalugu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
== Tarbimisühiskonna mõju ==
Tarbimisühiskonnale on omane, et toodetakse rohkem, kui tarbida jõutakse.  Eksisteerib suur [[konkurents]] igas valdkonnas. Tootjad ja teenusepakkujad konkureerivad omavahel tarbija tähelepanu nimel. Igapäevaselt tuleb tegeleda klientide tähelepanu püüdmisega. Tarbijad konkureerivad omavahel asjade pärast. Tarbijad soovivad omada kõiki enda kaasaegseid ja populaarseid tooteid.  Inimesed tunnevad kohustust omada kõige uhkemaid ja uudsemaid tooteid. Tarbimisühiskonna tõttu on muutunud inimeste väärtushinnangud. Populaarsust ei määra haridus ja intelligents, vaid asjad mida inimene omab. Tihti tehakse tööd ning teenitakse raha eesmärgiga osta uusi tooteid või teenuseid.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.lvrkk.ee/kristiina/Eva_Vahtramae/ostukaitumine/tarbimisobjekt.html|Pealkiri=Tarbimisobjekt|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Ühiskonnale on omane, et asutused, tooted ja informatsioon oleksid kergesti kättesaadavad. Liigne tootmine ja tarbimine mõjub laastavalt nii inimeste rahakotile kui ka loodusele. Tarbimisvajaduste rahuldamiseks kulutatakse loodusressursse ning tekitatakse palju prügi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://blogi.ee/minny/2012/11/24/mina-ja-meie-tarbimisuhiskonna-tuleviku-suunajad-2011-a-dets-arieetika-aines-essee/|Pealkiri=Mina ja meie – tarbimisühiskonna tuleviku suunajad|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Tarbimisühiskonna mõju on pigem negatiivne ja selleks, et vältida liigset tarbimist ja mõttetut ostmist on järjest enam populaarsust kogumas ka [[taaskasutus]].
 
==Vaata ka==
137 168

muudatust