Redaktsioon: 1. jaanuar 2016, kell 21:40 (redigeeri) Kuriuss (arutelu \| kaastöö) PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. aprill 2018, kell 16:24 (redigeeri) (eemalda) Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) (toim) Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
~~{{keeletoimeta}}~~ [[Pilt:Ngasani.jpg\|pisi\|Nganassaanid 1927. aastal.]] '''Nganassaanid''' (varem nimetatud '''tavgisamojeedideks''') on [[samojeedid\|samojeedi rahvas]] [[Euraasia]] põhjapoolseimas piirkonnas [[Taimõri poolsaar]]el [[Krasnojarski krai]] [[Taimõri rajoon]]is. Nganassaanide kohta käivat infot on kogutud samojeedi rahvaid uurides. Uurimisobjektiks on olnud geograafiline jaotus ja [[samojeedi keel]]e dialektid. Kirjalikke andmeid on vähe.<ref name="Red Book">[http://www.eki.ee/books/redbook/nganasans.shtml The Red Book of the People of the Russian Empire] 24. november 2012</ref> == Nimi == Alates 1930. aastast on nganassaanid endi kohta kasutanud väljendit ''nganasaan'', mis tähendab inimest. Sõnatüvi ''ngana'' tähendab ehtsat, tõelist. Kasutatakse ka kahesõnalist nimetust ''ngano nganasaan'', mis tähendab tõlkes 'ehtne mees'. Lääne-nganassaanid nimetavad ennast ''nyaa'' – vend, mees. Samuti on [[sölkupi keel\|sölkupi]] ja [[neenetsi keel]]es ''nyaa'' nganassaan. Vadejevi murdes, mida räägitakse ida pool, kutsuvad nganassaanid ennast ''as’a'', mis tähendab vend. Nganassaane tuntakse tavgisamojeedi või lihtsalt tavgi nime all, mis neenetsi keeles tähendab avam-nganassaani, Taimõri läänosas elavad nganassaanid.<ref name="Red Book"/> ==Keel== Nganassaanid räägivad [[Uurali keeled\|uurali keelkonna]] [[Samojeedi keeled\|põhja-samojeedi]] alamrühma kuuluvat keelt. Põhja-samojeedi keelkonda kuuluvad ka ~~[[neenetsi keel\|~~neenetsite]], [[eenetsi keel\|eenetsite]] ja ~~[[sölkupi keel\|~~sölkupite]] keeled. <ref>{{cite news\|title=Ethnologue\|accessdate=24. november 2012\|url=http://www.ethnologue.com}}</ref> Nganassaanid räägivad kolmes murdes: lääne, vadejevi ja oko. Viimast räägivad [[dolgaanid]]ega koos elavad nganassaanid. Murded erinevad ainult häälduse poolest ja erinevat murret kõnelevad inimesed mõistavad teineteist. Nganassaanide keeles on tunda mõjutusi [[dolgaanide keel\|dolgaanide]] ja [[evengi keel\|evengi]] keelest. Esineb ka neenetsi keelest pärinevaid laensõnu. Rohkem on laene [[vene keel]]est, eriti poliitika, sotsiaalse elu, majanduse ja kultuuri vallas. Noored nganassaanid ei oska enam oma emakeeles suhelda, kuna koolis, meedias, kinos ja avalikus teeninduses puututakse pideval kokku vene keelega. Nganassaanidel puudub kirjakeel~~, kuid~~. 1988. aastal koostati vene kirjatähtedega 41 tähega tähestik, kuid pole andmeid, kas seda reaalselt ka kasutati. <ref name="Red Book"/> ==Naabrid== Nganassaanid jagavad oma territooriumi ~~[[dolgaanid]]ega~~dolgaanidega. Lõuna- ja kagunaabriks on [[jakuudid]], edelanaabriks [[eeneetsid]]. Nganassaanid on kõige põhjapoolsem samojeedi rahvas. <ref name="Red Book"/> ==Elupaik== Territooriumi haldusjaotuselt elavad nganassaanid Taimõri Autonoomses Krasnojarski Krais, endise nimega Dolgaani- Neenetsi Rahvuslik Rajoon. Avama-nganassaanid asustavad [[Taimõri ~~poolsaar]]e~~poolsaare lääneosa Avama Rajooni [[Pyasina jõgi\|Pyasina]], [[Dudypta jõgi\|Dudypta]] ja [[Boganida jõgi\|Boganida]] jõgede orge. Vadejevi murret kõnelevad nganassaanid elavad Taimõri poolsaare idaosas [[Tundra\|tundras]] Hatanga rajoonis [[Heta jõgi\|Heta]] jõe, [[Taimõri järv]]e ja [[Hetanga laht\|Hatanga]] lahe kaldal. Taimõri poolsaare põhja- ja ~~keskosas~~keskosa valitseb [[jääkõrb]], lõuna poole jääb [[tundra]]. Suveperioodil tõuseb temperatuur maksimaalselt +13 °C ja talve keskmine temperatuur on külmem kui –30 °C. <ref name="Red Book"/> ==Populatsioon== 1989. aastal elas Taimõri poolsaarel (862 km<sup>2</sup>) 55 000 elanikku, mida võib lugeda hõredalt asustatud alaks. Nganassaanid moodustavad kogu elanikkonnast väikese osa. Alles üsna hiljuti on hakanud inimesed tundrast küladesse ja linnadesse kolima. 2000. aastal märgiti populatsiooni suuruseks 855 nganassaani. <ref name="Red Book" /> ▼ Andmeid rahvaarvu kohta on saadud enamjaolt rahvaloenduste käigus. Andmed ei pruugi tõesed olla, sest on teada, et 1959. aasta rahvaloendusel märgiti suur osa eenetseid nganassaanideks. Pole välistatud, et ka teistel rahvaloendustel on nganassaanide hulka märgitud teiste etniliste rühmade esindajaid.▼ ▲Andmeid rahvaarvu kohta on saadud enamjaolt rahvaloenduste käigus. Andmed ei pruugi tõesed olla, sest on teada, et 1959. aasta rahvaloendusel märgiti suur osa eenetseid nganassaanideks. Pole välistatud, et ka teistel rahvaloendustel on nganassaanide hulka märgitud teiste etniliste rühmade esindajaid. ▲1989. aastal elas Taimõri poolsaarel (862 km<sup>2</sup>) 55 000 elanikku, mida võib lugeda hõredalt asustatud alaks. Nganassaanid moodustavad kogu elanikkonnast väikese osa. Alles üsna hiljuti on hakanud inimesed tundrast küladesse ja linnadesse kolima. 2000. aastal märgiti populatsiooni suuruseks 855 nganassaani. <ref name="Red Book"/> ==Välimus== Nganassaanid kuuluvad [[uurali rass]]i, kus on nii [[Europiidne rass\|europiidseid]] kui ka [[Mongoliidne rass\|mongoliidseid]] jooni, viimased domineerivad europiidsete üle. Vaatamata sellele, et nganassaanid on elanud isolatsioonis, on nad segunenud teiste rahvuste esindajatega, viimasel aja dolgaanide ja venelastega. Usundilt on nad [[šamanism\|šamanistid]]. Nganassaanid on lühikest kasvu, kuni 160 sentimeetrit pikad. Kehaehituselt jässakad, laia näo ja kõrgete põsesarnadega. Nina on lame. Juukse- ja silmavärv on tume, kuid nahk on suhteliselt hele.<ref name="Red Book"/> ==Viited==

Nganassaanid: erinevus redaktsioonide vahel

Nganassaanid (muuda)

Redaktsioon: 20. aprill 2018, kell 16:24