Magnetväli: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
17. rida:
Aastal 1750 märkis [[John Michell]], et magnetvälja poolused tõmbuvad ja lükkuvad pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga ([[pöördruutsõltuvus]]). <ref name="Whittaker56">{{harvnb|Whittaker|1951|p=56}}</ref> [[Charles-Augustin de Coulomb]] kontrollis seda katseliselt 1785. aastal ja märkis selgesõnaliselt, et [[põhjapoolus|põhja-]] ja [[lõunapoolus|lõunapoolusi]] ei saa lahutada.<ref name="Whittaker59">{{harvnb|Whittaker|1951|p=59}}</ref> Tuginedes sellele poolusevahelistele jõule, [[Siméon-Denis Poisson]] (1781–1840) lõi esimese õnnestunud mudeli magnetväljast, mida ta tutvustas 1824. aastal.<ref name="Whittaker64">{{harvnb|Whittaker|1951|p=64}}</ref> Selles mudelis on magneti '''H'''-väli tekitatud magnetpooluste poolt ja magnetism on tingitud väikeste põhja-lõunapooluste paaride poolt.
Kolm avastust viisid magnetismi teadusharu loomiseni. Esiteks, 1819. aastal avastas [[Hans Christian Oersted]], et [[elektrivool]] tekitab seda ümbritseva magnetvälja. Edasi aastal 1820 näitas [[André-Marie Ampère]], et kaks paralleelset juhet, milles on samasuunaline elektrivool, tõmbuvad. Viimaks [[Jean-Baptiste Biot]] ja [[Félix Savart]] avastasid 1820. aastal seaduse, mis kujutab õigesti voolu all oleva juhtme ümber olevat magnetvälja. See [[Biot'-Savart'i seadus]] on tuntud
Laiendades neid eksperimente, avaldas Ampère edukalt oma mudeli magnetismi kohta aastal 1825. Seal näitas ta elektrivoolu ja magnetite samaväärsust <ref name="Whittaker88">{{harvnb|Whittaker|1951|p=88}}</ref>ja püstitas hüpoteesi, et magnetism on tingitud elektrivooluringi püsivast voolust, mitte Poissoni [[magnetilise dipooli]] mudelist<ref group="nb">Väljastpoolt on magnetlaengudipooli väli identne vooluringi magnetväljaga, kui mõlemad on küllaltki väiksed. Selle pärast erinevad need mudelid vaid magnetmaterjalisiseselt</ref>. Sellel on täiendav eelis seletamaks, miks magnetlaengut ei saa isoleerida. Lisaks tuletas Ampère nii [[Ampère'i jõud|Ampère'i jõu seaduse]], mis kirjeldab jõude kahe elektrivoolujuhtme vahel, kui ka [[Ampère'i seadus]]e, mis nagu ka Biot'-Savart'i seadus kirjeldab täpselt magnetvälja tekkimist ühtlase voolu korral. Selles töös võttis Ampère elektri ja [[magnetism]]i vaheliste seoste kirjeldamiseks kasutusele termini "[[elektrodünaamika]]".
175. rida:
===Magneetumine===
''[[Magneetumine|Magneetumise]]'' vektorväli '''M''' näitab, kui tugevalt piirkonna materjal on magnetiseeritud. Seda määratletakse kui kogu [[dipoolmoment|magnetdipoolmomenti]] ühikulise ruumala kohta uuritavas piirkonnas. Ühtlase magneti magnetiseerumine on seega konstantne materjali piires, võrdudes magnetmomendiga '''m''' jagatud selle ruumalaga. Kuna SI ühik magnetmomendi jaos on amper * meeter<sup>2</sup>, siis magneetumise '''M''' ühik on amper
Magneetumise '''M'''-väli on suunatud keskmise magnetdipoolmomendi suunas vaadeldavas piirkonnas. Magneetumise väljajooned algavad seega lõunapooluse lähedal ja lõppevad magnetpõhjapooluse juures. (Magneetuvus ei eksisteeri väljaspool magnetit.)
218. rida:
kus '''H'''<sub>0</sub> on rakendatud magnetväli ainult vabadest vooludest tingitud, '''H'''<sub>d</sub> on demagneetimise väli, mis on tingitud seotud vooludest.
'''H'''-väli kirjeldab seotud voolu läbi "magnetlaengu". '''H'''-välja jõujooned on vaid ümber "vaba voolu" ning erinevalt '''B'''-väljast
==Vaata ka==
| |||