Rõuged: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{ajakohasta}}
'''Rõuged''' ([[ladina keel]] ''variola'', ''variola vera'') on [[rõugeviirus]]te
[[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni]] [[RHK-10|10. versioonis]] kodeeritakse rõuged jaotises [B03].
Rõugeid põhjustab kaks [[viirused|viirust]]: ''Variola major'' ja ''Variola minor''.<ref name="Sherris" /> Haigus on tuntud ka [[ladina keel|ladinakeelsete]] nimedega
[[Pilt:Child with Smallpox Bangladesh.jpg|pisi|Rõugetega nakatunud tüdruk, Bangladesh 1973
Rõuged asuvad väikestes naha, suu ja kurgu [[veresoon|veresoontes]]. Nahal tekib iseloomulik makulo-papuloosne lööve ja hiljem kõrgemad vedelikuga täidetud villid. ''V. major'' tekitab tõsisema haiguse, millel on 30–35% [[suremus]]. ''V. minor'' tekitab kergema vormiga haiguse, mis tapab umbes 1% nakatunutest.<ref name="Behbehani_1983" /> ''V. majori'' hilisem tüsistus on omapärased armid, tihti näol, mida esineb umbes 65–85% ellujäänutest.<ref name="Hardjotanojo" /> Vähem tuntud tüsistused, umbes 2–5% juhtudest, on sarvkesta haavandi ja armistumise tõttu pimedaks jäämine ning [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] põhjustatud jäsemete deformatsioonid.
18. rida:
Leidub kaht kliinilist vormi rõugeid. ''Variola major'' on tõsisem ja levinum vorm, laialdasema lööbe ja kõrge palavikuga. ''Variola minor'' on vähem levinud ja on kergem kulgemisega, mille ajalooline suremus oli 1% või vähem.
Subkliinilist (sümptomiteta) ''variola'' viirust on täheldatud, kuid see pole levinud. Lisaks on olemas vorm nimega ''Variola sine eruptione'' (lööbeta rõuged), mida on tavaliselt märgatud vaktsineeritud inimestel. Sellele vormile on iseloomulik palavik, mis tekib pärast peiteaega, seda vormi saab kinnitada ainult rõugeviiruste vastaste [[antikeha]]de uuringutega, harva ka pärast viiruse isolatsiooni.
== Tundemärgid ==
[[Pilt:Smallpox child.jpg|pisi|''Variola
Haiguse peiteaeg alates nakatumisest kuni esimeste selgete haigustunnuste vahel on umbes 12 päeva. ''Variola
Algses kasvufaasis liigub viirus rakust rakku. Umbes 12. päeval algab haigete rakkude lagunemine ja viirus levib vereringes. Teine paljunemise laine leiab aset [[põrn|põrnas]], [[luuüdi|luuüdis]] ja lümfisõlmedes. Alg- või eelnähud
Rõugete viirus ründab eelisjärjekorras naharakke, põhjustades iseloomulike vistrikke. 24–48 tundi
=== Tavaline ===
Üle 90%
Kuuendaks või seitsmendaks päevaks on kõik nahakahjustused muutunud mädavillideks. 7.–10. päeval mädavillid küpsevad ning saavutavad oma maksimaalse suuruse. Mädavillid on teravalt kõrgendatud, tavaliselt ümmargused, puudutamisel pinges ja kindlad. Mädavillid on sügavalt juurdunud nahaaluskoesse, andes neile tunde, nagu oleks väike rant nahas. Teisel nädalal hakkab vedelik aeglaselt mädavillidest lekkima ning need hakkavad kokku kuivama, moodustades koorikud (või kärnad). 16.–20. päeval hakkavad villid kaduma ning moodustuvad kärnad üle kõigi kahjustuste, jättes alles depigmenteerunud armid.<ref name="training1" />
Tavaliselt toodavad rõuged diskreetse lööbe, kus mädavillid asetsevad nahal eraldi. Lööve on kõige tihedam näol ning tihedam jäsemetel kui kerel.
[[Pilt:Hemorrhagic smallpox.jpg|pisi|left|See mees põeb verist tüüpi rõugeid]]
=== Muundunud ===
Muundunud rõuged tekivad enamasti eelnevalt vaktsineeritud inimestel. Sel puhul varased haigusnähud ilmuvad, kuid on palju leebemad kui tavalisel juhul. Harilikult ei ole lööbe arenemise ajal palavikku. Nahakahjustusi kipub olema vähem ja nad arenevad kiiremini, on pigem pindmised ja ei pruugi omada tüüpilisi rõuge tunnuseid.<ref name="training1" /> Muundunud rõuged on harva, kui üldse kunagi, surmavad. Seda vormi ''Variola
===
Pahaloomulist tüüpi rõugetega (nimetatakse ka lamedateks rõugeteks) jäävad kahjustused peaaegu tasapinnati nahaga, samal ajal kui tõstatatud villid moodustuvad nagu tavapärasel tüübil. Ei ole teada, miks mõnedel inimestel viirus nii areneb. Ajalooliselt moodustas see 5%–10% juhtudest, kellest enamik (72%) olid lapsed.<ref name="Fenner1" /> Pahaloomuliste rõugetega kaasneb tõsine varajaste sümptomite faas, mis kestab 3–4 päeva, pikaajalise kõrge palavikuga ning raske [[baktereemia|baktereemiaga]]. Lööve keelel ja suulael on ulatuslik. Nahakahjustused küpsevad aeglaselt, 7. või 8. päeval on nad lamedad ja näivad maetud nahka. Erinevalt tavalisest rõugete tüübist, sisaldavad villid vähe vedelikku, on puudutamisel pehmed ja sametised ning võivad sisaldada verejooksu. Pahaloomulised rõuged on peaaegu alati surmavad.
45. rida:
Verine on rõugete raske vorm, millega kaasneb ulatuslik verejooks nahka, limaskesta ja seedetrakti. Seda vormi täheldati umbes 2% haigetest ning see esines peamiselt täiskasvanutel. Nakatunul ei teki ville, nahk jääb siledaks. Tekib verejooks naha alla, mis muudab naha ilme söestunuks ja mustaks, mistõttu on see vorm tuntud mustade rõugete nime all.<ref name="PrestonNY" />
Verejooks ilmub teisel või kolmandal päeval,
== Levimine ==
57. rida:
Rõuged on haigus, millega kaasneb palavik üle 38,3 °C. Sellele järgneb lööve, mida iseloomustavad kindlad sügavad villid või mädavillid samas arengustaadiumis. Rõugete diagnoos kinnitatakse laboratoorsete testidega.
Pärast rõugete likvideerimist aeti [[tuulerõuged|tuulerõugeid]] tihti segi rõugetega. Tuulerõugeid ja rõugeid saab eristada mitme meetodiga. Erinevalt rõugetest ei ilmu tuulerõuged pihkudele ja taldadele. Tuulerõugete villid on erineva suurusega, rõugete villid on kõik peaaegu ühesuurused. Rõugete kahtluse
<gallery>
| |||