Haistmine: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 25 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
[[File:Nose_nina.jpg|thumb|350px|Nina - haistmise meeleelund.]]
[[File:Olfactory system.svg|thumb|Inimese haistmine. 1: Haistmissibul– haistmissibul, 2: Mitraalrakud– mitraalrakud, 3: Luu– luu, 4: Ninaõõne– ninaõõne haistmisepiteel, 5: Haistmisglomerulus– haistmisglomerulus, 6: Haistmisretseptorneuronid– haistmisretseptorneuronid]]
'''Haistmine''' ehk '''haistmismeel''' (ingl. k. ''olfaction)'' on [[organism]]ide võime spetsiaalse [[haistmiselund]]i või selleks kohastunud [[haisterakk]]ude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk [[lõhn]]u. [[Selgroogsed|Selgroogsetel loomadel]] (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate retseptorrakkudega (haistmisretseptorneuronid) [[ninaõõs|ninaõõne]] haistmisepiteelis. Selgrootutel paiknevad haistmise retseptorrakud enamasti vastavates haistmisorganites (lülijalgsetel antennides) või kehas hajusalt. Imetajates detekeerivaddetekteerivad haistmisretseptorrakud haistmisstiimuleid läbi OR perekonda kuuluvate G-valguga seotud retseptorvalkude. Haistmisretseptorgeene on loomadel reeglina sadu, kusjuures üks haistmisretseptorrakk ekspresseerib reeglina ainult ühte kindlat tüüpi haistmisretseptorgeeni<ref>DeMaria, S. Ngai, J. (2010). "The Cell Biology of Smell". J Cell Biol. 2010 Nov 1;191(3):443-52. doi: 10.1083/jcb.201008163.</ref>.
 
Lõhnakontsentratsioonide tajumisvõimetajumise võime on loomariigis sõltuvalt taksonoomilisest kuuluvusest väga varieeruv. Suhteliselt väga hea haistmismeelega loomi nimetatakse makrosmaatikuteks. Nendeks on paljud [[kiskjalised]] (sealhulgas [[koer]]), [[sõralised]] jmt. Suhteliselt halvema haistmismeelega loomi nimetatakse mikrosmaatikuteks. Siia kuuluvadkuulub näiteks enamik [[lind]]e; ka inimese haistmistaju on loomariigi seisukohast nõrk.
 
== Vaata ka ==
137 856

muudatust