Kaitseseisukord: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) |
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) |
||
64. rida:
[[12. märts]]il [[1934]] kuulutas Riigivanem [[Konstantin Päts]] oma otsusega nr. 173 kuueks kuuks välja kaitseseisukorra kogu riigis<ref name="WDXZL" />, mille [[V Riigikogu]] ka kinnitas<ref name="RT1934-23" />. Uus kaitseseisukord oli suunatud esmajärjekorras vabadussõjalaste liikumise vastu, kuid tõi kaasa laiema demokraatlike vabaduste piiramise. Kaitseseisukorra väljakuulutamise järel suleti [[Eesti Vabadussõjalaste Liit]], sellega seotud organisatsioonid ja ajalehed, keelati poliitiliste koosolekute pidamine, peatati erakondade tegevus ja piirati ajakirjandusvabadust.<ref name="Kenkmann24" />
Eesti taasiseseisvumisajal on pidevalt esile kerkinud küsimus, kas just märtsis 1934 kehtestatud kaitseseisukord oli seaduslik. 1930. aastail pidasid kohtud ja suur osa avalikkust kaitseseisukorda seaduslikuks valitsemisabinõuks<ref name="GkgCr" />. Toonased ametlikud seisukohad võtab kokku [[Artur-Tõeleid Kliimann]]i öeldu: "Riigivanem on see, kes faktiliste andmete hinnangul ohu olemasolu ja suuruse määritleb. Järelikult juriidiliselt oht on siis olemas, kui Riigivanem isiklikul vääritlusel on leidnud selle olevat, olgugi et oht faktiliselt täiesti puudub."<ref name="Kliimann" /> Tänapäeval nimetatakse kaitseseisukorra kehtivuspiirkonna laiendamist 12. märtsil 1934 üldiselt [[1934. aasta riigipööre|riigipöördeks]], mis peab näitama selle akti ebaseaduslikkust.
Hiljem kaitseseisukorda pikendati regulaarselt riigivanema otsustega.
[[11. aprill]]il [[1938]] andis Riigihoidja dekreedina uue [[Kaitseseisukorra seadus (1938)|Kaitseseisukorra seaduse]] (RT 1938, 40, 365). Selle alusel pikendati kaitseseisukorda edasi, viimati Vabariigi Presidendi otsusega 12. septembrist 1939 nr. 188 (RT 1939, 74, 586).
| |||