Kaitseseisukord: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
62. rida:
===Kaitseseisukord aastatel 1934–1940===
 
[[12. märts]]il [[1934]] kuulutas Riigivanem [[Konstantin Päts]] oma otsusega nr. 173 kuueks kuuks välja kaitseseisukorra kogu riigis<ref name="WDXZL" />, mille [[V Riigikogu]] ka kinnitas<ref name="RT1934-23" />. HiljemUus kaitseseisukordakaitseseisukord pikendatioli regulaarseltsuunatud riigivanemaesmajärjekorras otsustegavabadussõjalaste liikumise vastu, kuid tõi kaasa laiema demokraatlike vabaduste piiramise. Kaitseseisukorra väljakuulutamise järel suleti [[Eesti Vabadussõjalaste Liit]], sellega seotud organisatsioonid ja ajalehed, keelati poliitiliste koosolekute pidamine, peatati erakondade tegevus ja piirati ajakirjandusvabadust.<ref name="Kenkmann24" />
 
Hiljem kaitseseisukorda pikendati regulaarselt riigivanema otsustega.
 
„Riigivanem on see, kes faktiliste andmete hinnangul ohu olemasolu ja suuruse määritleb. Järelikult juriidiliselt oht on siis olemas, kui Riigivanem isiklikul vääritlusel on leidnud selle olevat, olgugi et oht faktiliselt täiesti puudub.” (Kliimann 1935, lk. 99).