Sõltumatute Riikide Ühendus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Lühendid |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Flag of the CIS.svg|thumb|[[SRÜ lipp]]]]'''Sõltumatute Riikide Ühendus''' (lühend '''SRÜ'''; [[Vene keel|vene keeles]] Содружество Независимых Государств, lühend СНГ) on riikide ühendus, mis loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Liiduvabariik|liiduvabariikide]] vahel. Selle
== Liikmelisus ==
95. rida:
1990. aastal algas endise Nõukogude Liidu territooriumil intensiivne iseseisvumisprotsess. Keskvõimu kokkuvarisemine [[Augustiputš|1991. aasta augustiputši]] järel muutis liiduvalitsuse taaselustamise senisel kujul võimatuks ning põhjustas liiduvabariikide iseseisvumise ahelreaktsiooni. Ukraina iseseisvusdeklaratsioon vormistas lõplikult Nõukogude Liidu lagunemise. Valgevene, Kasahstani, Moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud, kes aasta varem olid hääletanud referendumil Liidulepingu poolt, avaldasid nüüd ühemõttelist toetust sellest eraldumiseks. Samas tõdeti, et oleks hädavajalik taastada ja formuleerida sidemed endiste liiduvabariikide vahel; säilitada majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö uuel kujul. Nõukogude Liidu valitsuse poolt algatatud läbirääkimised uue liidulepingu ettevalmistamise üle jooksid tupikusse.
8. detsembril 1991 toimus Minski lähedal Valgevene valitsuse residentsis Valgevene Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Ukraina riigipeade kohtumine eesmärgiga määratleda [[Moskva]] keskvõimu edasine saatus. Kohtumise tulemusena allkirjastati kokkulepe Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta. Seejärel toimus [[Almatõ|Almatõs]] kõigi endiste liiduvabariikide (v.a
Gruusia liitus SRÜ-ga 1993. aasta detsembris pärast seda, kui [[Eduard Ševardnadze]] oli Gruusia [[President|presidendiks]] saanud. 1993. aastal kinnitati Minskis SRÜ Riigipeade Nõukogu poolt SRÜ põhikiri. Viimases on määratletud SRÜ liikmeksolemise tingimused, formuleeritud kollektiivse julgeoleku ning sõjalis-poliitilise koostöö (sh. konfliktide rahumeelse lahendamise) printsiibid, rõhutatud koostöö jätkamist ja süvendamist majandus-, sotsiaal- ja õigussfäärides ning sidemete loomist liikmesriikide parlamentide vahel.
113. rida:
== SRÜ eesmärgid ==
Oma loomisest saadik on SRÜ-l olnud kaks peamist eesmärki. Esimene neist on olnud edendada n-ö “tsiviliseeritud lahkuminekut” endiste Nõukogude Liidu riikide vahel. Paljud kartsid, et Nõukogude Liidu lagunemine tähendab poliitilist ning majanduslikku kaost, kui mitte otsest konflikti piiride vahel. Varajased kokkulepped SRÜ riikide vahel aitasid seda olukorda veidi rahustada, kuid kõiki sõjalisi konflikte see ära hoida ei suutnud (nt [[Mägi-Karabahhi sõda|Aserbaidžaani-Armeenia sõda]] ja sisekonfliktid Tadžikistanis, Moldovas ja Gruusias).
Teine eesmärk on olnud edendada integratsiooni vastiseseisvunud riikide vahel. See pole SRÜ-l õnnestunud. Peamine põhjus on see, et kuigi osapooltel olid ühised huvid vana korra lammutamiseks, polnud neil kompromissi selle kohta, mis peaks Nõukogude Liitu asendama. Peale selle tekitas kohalike poliitiliste ja majandussüsteemide arendamine vastuolu reintegratsioonile. SRÜ liikmed on ka vabad mitte allkirjastamaks lepinguid mida nad ei soovi, tekitades segase võrgustiku lepingute ja kohustuste vahel SRÜ riikides.
Peamiselt on SRÜ eesmärgid seotud koordinatsiooniga riikide [[Välispoliitika|välis-]] ja [[kaitsepoliitika]] vahel. Proovitakse arendada ühist majandusruumi, toetada inimõigusi, ühendada piirkondi etniliselt, hallata endise Nõukogude Liidu sõjalisi struktuure, luua jagatud
Venemaale oli ja on liit tähtis eelkõige järgmistel põhjustel:<ref name=":2" />
124. rida:
* territoorium kui väljapääs [[Meri|meredele]] ja [[Ookean|ookeanidele]];
* sõjalis-strateegiline puhver;
* olemasoleva [[Tööstus|tööstuse]] paiknemine üle kogu endise
* väljaspool Venemaa Föderatsiooni territooriumi elava ligikaudu 25 miljoni etnilise venelase saatus.
| |||