Džaiv: erinevus redaktsioonide vahel

'''Džaiv''' ([[inglise keel|inglise]] ''jive'') on [[Ameerika]] päritolu tempokas [[tants]], midamis liigitatakse [[Ladina-Ameerika tantsud]]e hulka ning mida tantsitakse [[võistlustants]]us viimasena. Tempo on 42–44 [[takt]]i minutis.

1880. aastatel levis lõunaosariikide mustade seas tants nimega ''[[cake walk]]'' (koogikõnd – nimetus pärines tavast, et kook oli tantsuvõistlustel auhinnaks). Saatvaks muusikaks oli ''[[ragtime]]''. Selline muusika ja tants said populaarseks ka [[New York|New Yorgis]] ja [[Chicago]]s. [[20. sajand]]i algul kui valgete ühiskonna käitumisnormid muutusid vabamaks, võtsid valged üle mõned energilisemad tantsud, mida seni olid tantsinud vaid mustanahalised – ''[[yankee tangle]]'', ''[[texas rag]]'', ''[[fanny bump]]'', ''[[funky butt]]'', ''[[squat]]'' jt. Paljud tantsud olid loomanimelised, algselt ilmselt [[pantomiim]]ilise iseloomuga: ''[[turkey trot]]'', ''[[horse trot]]'', ''[[eagle rock]]'', ''[[crab step]]'', ''[[buzzard lope]]'', ''[[fish walk]]'', ''[[camel walk]]'', ''[[lame duck]]'', ''[[bunny hop]]'', ''[[kangaroo hop]]'', ''[[grizzly bear]]'', ''[[bunny hug]]''. Kõiki neid tantse tantsiti 4/4 taktimõõdus sünkopeeritud rütmiga ''ragtime''’i<nowiki/>'i järgi. 1910. aastast alates hakati neid tantse tantsima järjest suvalises järjekorras; rõhuasetus läks sammudelt [[rütm (muusika)|rütm]]ile. Samal aastal sai menukiks [[Irving Berlin]]i lugu "Alexander's Ragtime Band".

1920. aastatel arenes ''ragtime'' [[sving]]iks; tantsudest said populaarseks [[fokstrott]] ja [[tšarlston]], 1926 ka Detroitist pärinev ''[[black bottom]]''. Samal aastal avati New Yorgis Harlemis Savoy tantsusaal, kus mängis Fletcher Hendersoni [[džäss]]ansambel. Tantsijad hakkasid kombineerima fokstrotti, tšarlstoni ja ''black bottomitbottom'''<nowiki/>'it ning erinevaid "loomasamme" ja kohandama seda segu džässmuusikale. Sündis tantsustiil ''[[lindy hop]]'', {{kas|mis hiljem sai tuntuks ka ''[[jitterbug]]''<nowiki/>'ina.}}{{lisa viide}}<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Jitterbug ingliskeelses wikisvikis on eraldi tantsuna]</ref>

Järk-järgult kujunes jitterbugist''jitterbug''<nowiki/>'ist välja džaiv, mille põhisamm on kiire sünkopeeritud ''chasse'' (kõrvale-juurde-kõrvale) vasakule ja paremale, millele järgneb aeglasem samm taha ja keharaskuse tagasitoomine. Sammud tehakse päkkadel, keharaskus on toodud ette, puus liigub pool lööki pärast sammu. ''ChassedChasse''<nowiki/>'d tehes on eespool olev jalg kõrgel päkal ning tagapoolne jalg tallal, mis loob "kaalutuse" illusiooni. Euroopas kirjeldas džaivi esimesena Londoni tantsuõpetaja Victor Silvester aastal 1944.

Džaivist on välja kasvanud sving, ''boogiebugi-woogie''vugi, '' b-bop'', ''rock'n'roll'', tvist, disko ja ''hustle''.