Pitser: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 8 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
Pitsereid on läbi ajaloo kasutatud nii sulgemiseks kui tõendamiseks. Pitseriga sulgemine garanteerib sisu säilimise muutmata kujul, pitseriga annab sulgeda nii kirja kui merekonteinerit. Pitseriga tõendamine on ajaloo jooksul olnud kõige enam kasutatud dokumendi turvaelement, autentsuse tagaja.
Kõige levinumad pitseerimismaterjalid on metall ja vaha, uusajal ka pitserilakk. Metallpitsereid, mida kasutati eriti palju [[Bütsants|Bütsantsis]] ja üldse VahemeremaadesVahemere maades, nimetatakse [[bulla]]deks. Kuna [[Paavst|Rooma paavst]] kasutas pitseerimiseks läbivalt [[tina]], on bulla nimetus laienenud paavsti välja antava [[Ürik|üriku]] üldnimetuseks.
 
Keskajal oli pitseerimiseks kasutusel [[vaha]], millesse segati selle omaduste parandamiseks sisse teisi aineid, ntnäiteks vaiku, õli, kipsi, kriiti või rasva. Eri kantseleides kujunes välja ka traditsioon, mis värvi vahaga pitseeriti. Teistest paremaks peeti punase vahaga pitseerimist. Kuna vahapitser on õrn hakati selle kaitseks 15. sajandil vahakujutist ümbritsema metallist (või ka puust) kapsliga. 16. sajandil tuleb kasutusele pitserilakk, mis on vahast vastupidavam.
Tahmapitserid kasutati 18.–20. sajandil. Metallist või kivist pitsat tahmatati leegi kohal ning suruti siis vastu dokumenti.
138 256

muudatust