Redaktsioon: 29. märts 2018, kell 12:49 redigeeri Rainakin (arutelu \| kaastöö) 4 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. aprill 2018, kell 19:27 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Haigutamine'''~~[http://http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=~~ ehk '''haigutus~~&F=M]~~''' on tahtmatu sügav lahtise ~~suuga~~[[suu]]ga ~~hingamisliigutus,~~[[hingamine\|hingamis]]liigutus ~~unisusest~~[[unisus]]est, ~~väsimusest~~[[väsimus]]est või ~~igavusest~~[[igavus]]est. Tavaliselt hingame sisse ja välja täiesti automaatselt ega pööra sellele ~~vähematki~~ tähelepanu. Hingamist ~~tüürib~~juhib tahtele allumatu ajuosa. Tugev väsimus ja pikaajaline umbses, tuulutamata ruumis viibimine võib hingamist pärssida. MeInimene ise ei pruugi seda märgatagi, kuid keha reageerib otsekohe. Aju sunnib suu- ja rinnalihaseid krambitaoliselt kokku tõmbuma. Niimoodi saavad kopsud täiendava annuse õhku.~~<br>~~▼ ▲Tavaliselt hingame sisse ja välja täiesti automaatselt ega pööra sellele vähematki tähelepanu. Hingamist tüürib tahtele allumatu ajuosa. Tugev väsimus ja pikaajaline umbses, tuulutamata ruumis viibimine võib hingamist pärssida. Me ise ei pruugi seda märgatagi, kuid keha reageerib otsekohe. Aju sunnib suu- ja rinnalihaseid krambitaoliselt kokku tõmbuma. Niimoodi saavad kopsud täiendava annuse õhku.<br> Haigutamise ülesanne ongi kanda hoolt selle eest, et keha saaks piisavalt hapnikku ja jahutada aju. Peale selle annab organism haigutamisega märku, et saabumas on uneaeg või et aken tuleks tuulutamiseks avada. <ref>{{Raamatuviide\|pealkiri=Miljon miksi\|aasta=2010\|koht=Tallinn\|kirjastus=TEA\|lehekülg=77\|keel=Eesti}}</ref>

Haigutamine: erinevus redaktsioonide vahel