Serbia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
44. rida:
Riigi pindala on 77 453 km² (koos Kosovoga 88 361 km²).
 
==Ajalugu==
Serbia riigi juured ulatuvad [[9. sajand]]i esimesse poolde. [[Serbia vürstkond (keskaegne)|Serbia vürstkond]] (768–969), [[Bütsants|Ida-Rooma riigi]] [[vasall]] [[Duklja]] (960–1101), [[Serbia suurvürstkond]] (1101–1217), [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia kuningriik]] (1217–1346), Serblaste riik loodi [[11. sajand]]il ja [[14. sajand]]il sai sellest suurriik [[Serbia tsaaririik|Serbia tsaaririik]] (1346–1371). Pärast lüüasaamist [[1389]]. aastal peetud [[Kosovo lahing]]us langes suurem osa riigist türklaste kätte. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui [[Osmanite riik]] needki annekteeris. Hoolimata kolmest [[Austria]]-[[Habsburgid]]e sissetungist ja arvukatest vastuhakkudest jäi Osmanite võim püsima sajanditeks.
 
19. sajandil võimaldasid Esimene [[Serbia ülestõus]] ([[1804]]–[[1813]]) ja Teine Serbia ülestõus ([[1815]]) luua Serbia vürstiriigi, mis oli esialgu pooliseseisev, ja saavutas peagi täieliku sõltumatuse [[Türgi]]st. [[1876]]. aastal kuulutasid [[Montenegro]], Serbia ja [[Bosnia]] sõja Türgile ning teatasid ühinemisest. [[Berliini kongress]]il anti iseseisvus siiski ainult Serbiale, Montenegrole ja [[Rumeenia]]le, seevastu Bosnia ja [[Raška]] jäeti [[Austria-Ungari]]le.
 
Pärast [[Balkani sõjad|Balkani sõdu]] ([[1912]]–[[1913]]) ja [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] ([[1914]]–[[1918]]) asutati [[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik]], mis 1929. aastal nimetati ümber [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriigiks]].
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] päevil okupeeris Jugoslaavia riigi [[Natsi-Saksamaa]]. Sakslastele vastu hakanud paramilitaarsed rühmitused kippusid sõdima ka omavahel. Sakslaste ja nendega liidus olnud [[Horvaatia]] separatistide purukslöömise järel võttis kogu Jugoslaavias võimu kommunistlike partisanide juht [[Josip Broz Tito]]. Tito ja tema järglaste juhitud [[Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik]] püüdis [[Külm sõda|külma sõja]] päevil jääda neutraalseks riigiks ja oli [[Mitteühinemisliikumine|Mitteühinemisliikumise]] üheks algatajaks.
 
1989. aastal sai Jugoslaavia koosseisu kuulunud Serbia Vabariigi presidendiks [[Slobodan Milošević]], kelle rahvusäärmuslikud vaated viisid Jugoslaavia vägivaldse lagunemiseni. 1991. aastal kuulutasid end iseseisvaks [[Horvaatia]], [[Sloveenia]] ja [[Makedoonia]]. Järgmisel aastal järgnes neile [[Bosnia]]. Serbia püüdis lahkulöönud territooriumitele jäänud serblaste asualasid sõjalisi vahendeid kasutades emamaaga edutult liita. Sõjategevuse lõpetas 1995. aastal sõlmitud [[Daytoni rahuleping]].
 
1998. aastal kasvasid Jugoslaavia jõudude relvakokkupõrked [[Kosovo Vabastusarmee]]ga üle [[Kosovo sõda|Kosovo sõjaks]]. Pärast nurjunud rahukõnelusi 1999. algul sekkusid sõjategevusse [[NATO]] õhujõud ja Serbia sunniti kapituleeruma. Kosovo staatus jäeti rahvusvaheliste kõneluste otsustada. 2008. aastal kuulutas Kosovo end ühepoolselt iseseisvaks.
 
==Loodus==
92. rida ⟶ 80. rida:
* [[Kruševac]] – 75 256,
* [[Čačak]] – 73 217.
==Ajalugu==
Serbia riigi juured ulatuvad [[9. sajand]]i esimesse poolde. [[Serbia vürstkond (keskaegne)|Serbia vürstkond]] (768–969), [[Bütsants|Ida-Rooma riigi]] [[vasall]] [[Duklja]] (960–1101), [[Serbia suurvürstkond]] (1101–1217), [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia kuningriik]] (1217–1346), Serblaste riik loodi [[11. sajand]]il ja [[14. sajand]]il sai sellest suurriik [[Serbia tsaaririik|Serbia tsaaririik]] (1346–1371). Pärast lüüasaamist [[1389]]. aastal peetud [[Kosovo lahing]]us langes suurem osa riigist türklaste[[Osmanite riik|Osmanite]] kätte. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui [[Osmanite riik]] needki [[Anneksioon|annekteeris]]. Hoolimata kolmest [[Austria]]-[[Habsburgid]]e sissetungist ja arvukatest vastuhakkudest jäi Osmanite võim püsima sajanditeks.
 
[[19. sajandilsajand]]il võimaldasid Esimene [[Serbia ülestõus]] ([[1804]]–[[1813]]) ja Teine Serbia ülestõus ([[1815]]) luua [[Serbia vürstiriik|Serbia vürstiriigi]], mis oli esialgu pooliseseisev, ja saavutas peagi täieliku sõltumatuse [[Türgi]]st. [[1876]]. aastal kuulutasid [[Montenegro]], Serbia ja [[Bosnia]] sõja Türgile ning teatasid ühinemisest. [[Berliini kongress]]il anti iseseisvus siiski ainult Serbiale, Montenegrole ja [[Rumeenia]]le, seevastu Bosnia ja [[Raška]] jäeti [[Austria-Ungari]]le.
 
Pärast [[Balkani sõjad|Balkani sõdu]] ([[1912]]–[[1913]]) ja [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] ([[1914]]–[[1918]]) asutati [[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik]], mis 1929. aastal nimetati ümber [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriigiks]] (–1943).
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] päevil okupeeris Jugoslaavia riigi [[Natsi-Saksamaa]]. Sakslastele vastu hakanud paramilitaarsed rühmitused kippusid sõdima ka omavahel. Sakslaste ja nendega liidus olnud [[Horvaatia]] separatistide purukslöömise järel võttis kogu Jugoslaavias võimu kommunistlike partisanide juht [[Josip Broz Tito]]. Tito ja tema järglaste juhitud [[Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik]] püüdis [[Külm sõda|külma sõja]] päevil jääda neutraalseks riigiks ja oli [[Mitteühinemisliikumine|Mitteühinemisliikumise]] üheks algatajaks.
 
1989. aastal sai Jugoslaavia koosseisu kuulunud Serbia Vabariigi presidendiks [[Slobodan Milošević]], kelle rahvusäärmuslikud vaated viisid Jugoslaavia vägivaldse lagunemiseni. 1991. aastal kuulutasid end iseseisvaks [[Horvaatia]], [[Sloveenia]] ja [[Makedoonia]]. Järgmisel aastal järgnes neile [[Bosnia]]. Serbia püüdis lahkulöönud territooriumitele jäänud serblaste asualasid sõjalisi vahendeid kasutades emamaaga edutult liita. Sõjategevuse lõpetas 1995. aastal sõlmitud [[Daytoni rahuleping]].
 
1998. aastal kasvasid Jugoslaavia jõudude relvakokkupõrked [[Kosovo Vabastusarmee]]ga üle [[Kosovo sõda|Kosovo sõjaks]]. Pärast nurjunud rahukõnelusi 1999. algul sekkusid sõjategevusse [[NATO]] õhujõud ja Serbia sunniti kapituleeruma. Kosovo staatus jäeti rahvusvaheliste kõneluste otsustada. 2008. aastal kuulutas Kosovo end ühepoolselt iseseisvaks.
 
==Vaata ka==