Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918): erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Saksa sõdur Hellamaa kiriku juures 1917-1918.jpg|pisi|300px|Saksa sõdur [[Muhu]] saarel [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] kiriku juures]]

'''Saksa okupatsioon Eestis''' on hilisema [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] maa-ala osaline või täielik [[okupatsioon|okupeerimine]] [[SaksamaaSaksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] vägede poolt [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus. Juba [[1915]]. aastal hõivasid Saksa väed [[Ruhnu]], mis tollel ajaltollal kuulus veel [[Kuramaa kubermang]]u koosseisu. [[1917]]. aastal okupeerisid sakslased [[Hiiumaa]], [[Saaremaa]] ja [[Muhu]]. 1918. aastal juba terve Eesti.

*[[1915]] hõivasid Saksa keisririigiKeisririigi väed [[Ruhnu]] saare [[Liivi laht|Liivi lahes]];

*[[29. september|29. septembril]] ([[vkj]]) [[1917]] algas Saksa keisririigiKeisririigi vägede [[Operatsioon Albion]] [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamiseks;

*20. oktoobriks 1917 vallutasid Saksa keisririigiKeisririigi väed [[Hiiumaa]];

*[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa keisririigiKeisririigi väed [[Mandri-Eesti]]sse [[Virtsu]]s;

*[[24. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa keisririigiKeisririigi väed Tartusse ja [[Pärnu]]sse;

*[[25. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa keisririigiKeisririigi väed Viljandisse ja Tallinna, 26. veebruaril Paidesse;

*[[4. märts]]iks 1918 jõudsid Saksa keisririigiKeisririigi väed Narva.