Akvedukt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga 'Tere iin normaalne == Vaata ka == * Vesiratas * Viadukt == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Aqueducts}} Kategooria:Vesiehitised' Märgised: Asendamine Viidete kustutamine Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P Tühistati kasutaja 213.35.147.138 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Sacerdos79. Märgis: Tühistamine |
||
1. rida:
[[Pilt:Pont du gard.jpg|thumb|[[Pont du Gard]] Prantsusmaal]]
'''Akvedukt''' ehk '''sildveejuhe'''<ref>[http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe?UI=ened&height=165 Keskkonnasõnaraamat 2004]</ref> ([[ladina keel|ladina]] sõnast ''aquaeductus'' 'veejuhe') on [[sild|silla]]taoline [[rajatis]], mis kannab üht või mitut vee[[kanal]]it.
Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja [[aurumine|aurumise]] vältimiseks kaetud. <ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 1. kd., lk. 26</ref>
Vanimad teadaolevad [[niisutuskanal]]ite ja [[veerenn]]ide süsteemid on pärit [[India]]st ja [[Lähis-Ida]]st. Teadaolevalt vanim suurehitis veejuhtmena on pärit [[Niinive]] lähistelt [[Jerwan]]ist. See juhtis Niinive linna joogivett. Selle ehitise pea[[arhitekt]] oli [[Sanherib]] ja see valmis [[691 eKr]].<ref name=Antiigileksikon/>
[[Vana-Kreeka|Muinaskreeklased]] juhtisid vett maa-aluseid [[toru]]sid mööda ainult lühikeste vahemaade taha, aga rajasid nende jaoks [[tunnel]]eid isegi läbi mägede.<ref name=Antiigileksikon/>
Akvedukte rajati palju [[Vana-Rooma]]s joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest [[linn]]adesse. [[Rooma]] jõudis 14 akvedukti kaudu 0,7 miljonit m³ vett päevas. Nendest vanim, 16,5 km pikkune ''Aqua Appia'' valmis [[312 eKr]] ja viimase laskis ehitada [[Claudius]]. Kõige pikem oli [[Kartaago]]s olev 132 km pikkune akvedukt, mis valmis [[Hadrianus]]e valitsemisajal. [[Köln]]i jaoks valmis 88 km pikkune akvedukt, mis algas [[Eifeli platoo]]lt. Tänapäeval on kõige paremini säilinud [[Nimes]]'i lähedal asuv [[Pont-du-Gard]]. Umbes sajas Vana-Rooma linnas oli vee saamiseks üks või mitu akvedukti.<ref name=Antiigileksikon/>
Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid [[Puutüvi|puutüvesid]] ja [[bambus]]evarsi.
Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva jaotusbasseinini. Teel läbis ta veemahuteid ja kohati oli akveduktis [[õhk|õhu]] väljalaskeavasid. <ref name=Antiigileksikon/>
Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud [[kaev]]ud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, anti vett avalikele [[saun]]adele ja [[purskkaev]]udele. Lõpuks, ainult paagi kõrgeima veetaseme korral, anti vett eratorustikesse. <ref name=Antiigileksikon/>
== Vaata ka ==
| |||