Balti Raudtee Peatehased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Liilia Moroz (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
4. rida:
Balti Raudtee Peatehased asusid [[Kopli tänav|Kopli]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänava]] nurgal, tänapäeva [[Pelgulinna asum]]is<ref>Rudolf Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/pelgulinn-sai-alguse-raudteest.d?id=50978142 Pelgulinn sai alguse raudteest], Eesti Päevaleht, 4. märts 2004</ref>.
{{Sisukord paremale}}
Raudteede peatehases asus depoo 12 vedurile, paest seintega, tahutud paekarniiside ja tellistest avasillustega, lihtsate kolmnurk- või astmikfrontoonidega ja viilkatustega laod ja töökojad Telliskivi tänaval. Suurem osa ehitistest on lammutatud. Kopli tänava äärsetes hoonetes asub tänatänapäeval [[Balti Jaama turg]]. Aastatel 1873–1874 rajati juurde töökoda ja kuue kohaline veduridepoo, kus tänatänapäeval asub vaguniremonditsehh.
 
Balti raudtee ühendas [[Paldiski sadam|Paldiski]] ja [[Tallinna sadam]]ad läbi Narva ja [[Gattšina]] [[Peterburi]] ja [[Venemaa sisekubermangud]]ega. Tallinnasse ehitati kogu raudtee [[veermik]]ku teenindav Balti raudtee Raudteede peatehased. Tehases remonditi vedureid ning valmistati ja remonditi vaguneid. Aastatel 1902–1903 töötas tehases hilisem NSV Liidu riigipea [[Mihhail Kalinin]].
 
==Elektrimootorvagunid==
Pärast Eesti iseseisvumist tehas koos raudteega riigistati, 1923. aastal eraldas Riigikogu riigiraudteele [[Elektriraudtee AS|Tallinna-PääskülaTallinna–Pääsküla elektriraudteeliini elektrifitseerimiseks]] raha ja 1924. aastal hakati tehastes Saksamaalt ja Rootsist ettevõtetelt MAN, [[Siemens]]-Schuckert, [[ASEA]] tellitud seadmetega ehitama Eesti oma elektrimootorvaguneid M1, M2 ja M3, mis ehitati Venemaa keisririigi aegsete 3. klassi [[reisivagun]]ite baasil<ref>Tõnu Tammearu, Kees Vanamölder, [http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2009/11/?headerID=1723 Elektrimootorvagunist rööbasbussini], [[Tehnikamaailm]], November 2009</ref>. Elektrivagunite alusvankrid ja elektriseadmestik ning neli Siemens-Schuckerti 70hobujõulist veoelektrimootorit oli Saksamaalt Siemens-Shuckerti tehasest.
 
[[1927]]. aastal valmis Raudtee Peatehastes neljas [[elektrimootorvagun]] M4<ref>[http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/missioon/ajalugu Elektriraudtee ajalugu]</ref>, millest vaid veoelektrimootor oli Siemens-Shuckerti tehasest.
30. rida:
 
==Elektritrammivagunid==
[[1928]]. aastal valmistati Raudteede Peatehastes Tallinna trammi jaoks jällegi Siemens-Schuckerti elektriseadmetega elektritrammivagunid nr 23–26, mis töötasid Tallinnas kuni aastateni 1965–1966<ref>[http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus/veerem/mootorvagunid Mootorvagunid],Tallinna ühistranspordi ajalugu, 8. juuli 2009</ref>.
 
==Raudteetehased [[Eesti NSV|Eesti NSV-s]]s==
Pärast [[1940]]. aastal Eesti okupeerimist ja annekteerimist natsionaliseeriti tehas ja tehas nimetati 1940. aasta [[30. august]]il ''M. Kalinini nimeliseks raudteetehaseks'' (veduri- ja vagunitehaseks).
 
[[1945]]. aastast nimetati tehas ümber ''Kalinini nim.nimeliseks Tallinna Veduri- ja Vaguniremonditehaseks''.
 
[[1958]]. aastal nimetati tehas ümber ''Kalinini elavhõbealaldite tehaseks'' ja pärast seda ''M. Kalinini nimeliseks Tallinna Elektrotehnika Tehaseks'' (TET), mis tootis [[jõupooljuhtmuundur|jõumuundureid]], [[pooljuhtseadis|pooljuhtventiile]], jõu[[transformaator]]eid ja kõrgepinge-[[elektriseade|elektriseadmeid]].
41. rida:
[[1994]]. aastal moodustati ettevõttest ''RAS Estel''.
 
==Välislingid==
*[http://www.estel.ee/et/avaleht Tallinna Elektrotehnika Tehase "ESTEL" AS veebileht]
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
*[http://www.rongimees.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=159:vedurid-ja-mootorrongid-eestis-alates-1944&catid=42:vedurid-rongid-ja-vagunid&Itemid=7 Vedurid ja mootorrongid Eestis alates 1944 ]
*[http://www.estel.ee/et/avaleht Tallinna Elektrotehnika Tehase "ESTEL" AS veebileht]
 
[[Kategooria:19. sajand Tallinnas]]