Erinevus lehekülje "Amatöörraadio" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
[[File:International amateur radio symbol.svg|thumb|Rahvusvaheline raadioamatööride sümbol]]
'''Amatöörraadio''' (tuntud ka kui '''HAM-raadio''') on kindlaksmääratud [[raadiosagedus]]te kasutamine eraviisilisel, mitteärilisel, hariduslikul eesmärgil sõnumite vahetuseks, hädaabisuhtluseks või traadita ühenduse katseteks.<ref>{{netiviide | URL = http://www.erau.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=92&Itemid=71| Väljaanne = | Pealkiri = Raadioamatörism maailmas | Autor = Eesti Raadioamatööride Ühing | Kasutatud = 2014-11-02}}</ref>
 
[[Raadioamatöör]]id on tehnikahuvilised, kes tegelevad hobi korras raadiotehnikaga ja suhtlevad selle abil üksteisega. <ref>http://www.arrl.org/what-is-amateur-radio Amatöörraadio</ref> Amatöörraadioga tegelevad isikud, kellel on olemas vastav luba<ref name=":0">{{Netiviide|URL=http://www.arrl.org/ham-radio-licenses|Pealkiri=ARRL, informatsioon raadioamatööride tegevuse lubade kohta|Väljaanne=arrl.org|Aeg=|Kasutatud=10.11.2017}}</ref>.
 
Raadioamatööride tavalised tegevused on järgmised:
* Raadioaparatuuriraadioaparatuuri (nii saatjate kui ka vastuvõtjate ning ka nende antennide) projekteerimine ja ehitamine;
* Raadiosidegaraadiosidega seotud võistlustel osalemine (nn raadiosport);
* Teatudteatud raadioside läbiviimise eest saadud QSL kaartide ja diplomite kollektsioneerimine;
* Vägaväga kaugel asuvate amatöörraadiojaamade otsimine ning nendega raadioside loomine;
* Retroaparatuurigaretroaparatuuriga töötamine, ajalooliste raadiote eksemplaride taastamine;
* Raadioekspeditsioonidesraadioekspeditsioonides osalemine ehk raadioeetri pidamine kaugematest paikadest või riikidest, kus ei ole aktiivseid raadioamatööre.
 
Lisaks on raadioamatöörid kohustatud hädaolukorras raadiosidet hoidma. Seda reguleerib rahvusvaheline määrus (ARES ehk ingl ''Amateur Radio Emergency Service'')<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.arrl.org/ares|Pealkiri=Amateur Radio Emergency Service ehk ARES|Väljaanne=ARRL|Aeg=|Kasutatud=10.11.2017}}</ref>.
Aastal 1913 kasutati amatöörraadiot esimest korda hädaolukorras. Sündmus leidis aset USA-s [[Ohio]] osariigis<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.dispatch.com/content/stories/local/2012/11/06/hilltop-teen-was-first-to-transmit-from-home-radio-during-disaster.html|Pealkiri=Üleujutus Ohios ning esimene amatöörraadio kasutamine hädaolukorras|Väljaanne=dispatch.org|Aeg=06.11.2012|Kasutatud=11.11.2017}}</ref>.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal keelati USA-s amatöörtehnika kasutamine. Kogu aparatuur pidi olema demonteeritud. PealePärast sõja lõppu piirang tühistati<ref>''Laster Clay.'' Beginner's Handbook of Amateur Radio. — 3rd edition. — <nowiki>ISBN 0-8306-4354-0</nowiki>.</ref>.
 
Amatöörraadio arenes kiires tempos ka edaspidi ning ka tänapäeval on väga populaarne valdkond.
 
[[File:QSL-sp9cve.jpg|thumb|QSL-kaart]]
On olemas ka kollektiivsed raadiojaamad, mida on lubatud kasutama inimesed, kel ei ole personaalset litsentsi. Selliseid raadiojaamasidraadiojaamu luuakse ülikoolides, koolides, noortekeskustes ja muudes taolistes asutustes.
 
Raadioamatöör, kes omab vaid vastuvõtjat ja ei oma raadiosaatjat, võib taotleda kuulaja litsentsi (''SWL,'' ingl ''short wave listener'')<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://swarl.org/materials|Pealkiri=Lühilainete kuulamine|Väljaanne=SWARL|Aeg=|Kasutatud=17.12.2017}}</ref>. Kuulaja saab omale erilise kutsungi, mille järgi on ta äratuntav. Samuti võib kuulaja saada QSL kaarte ja diplomeid, osaleda mõningates võistlustes<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.arrl.org/contests|Pealkiri=Amatöörraadio võistlustest|Väljaanne=ARRL|Aeg=|Kasutatud=12.11.2017}}</ref>.
 
== Litsentseerimine ==
Raadioaparatuuri kasutamiseks ning eetris olekuks peab amatöör läbima eksami, mille viivad läbi eksaminaatorid, litsentsiga raadioamatöörid või riigiesindajad. Eksami läbimisel saadud litsents kehtib vaid kõnealuses riigis, välja arvatud juhtudel, kus riigil on sõlmitud vastav leping mõne teise riigiga. Eksamineeritav amatöör peab teadmatundma raadiotehnika ja elektroonika aluseid, ohutustehnikat, eksami läbiviiva riigi raadiosidega seotud seadusi. Eksami sisu erineb olenevalt riigist. Samuti erineb ka litsentsi pikendamise kord<ref name=":0" />.
 
Praegu ei väljasta litsentsi amatööridele kaks riiki, [[Jeemen]] ja [[Põhja-Korea]]. See on seotud nende riikide korraga.
Iga raadiojaama kohustuslikeks osadeks on saatja/vastuvõtja koos vooluallikaga ning antenn. Raadioamatörismi algusaastadel oli enamik amatööre ise enda aparatuuri konstruktoriteks. 1920.–1930. aastatel hakati tootma ka vastavaid saatjaid, vastuvõtjaid, [[Antenn|antenne]] ja lisatarvikuid<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://w2pa.net/HRH/|Pealkiri=Amatöörraadio ajalugu|Väljaanne=W2PA|Aeg=|Kasutatud=30.11.2017}}</ref>. Tänapäeval on amatöörtehnika valik suur ning kõik vajalik aparatuur on kättesaadav. Vaatamata sellele on ka tänapäeval palju entusiaste, kes arendavad oma tehnikat<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://ir3ip.sourceforge.net/|Pealkiri=Amatöörraadio tehnika projektid|Väljaanne=IR3IP|Aeg=|Kasutatud=11.12.2017}}</ref>.
 
Tänapäevast raadiojaama nimetatakse [[transiiver]]iks. See seade sisaldab endas nii saatjat kui ka vastuvõtjat. Eraldi saatjaid ja vastuvõtjaid tänapäeval peaaegu ei kasutata. Koos transiiveriga kasutatakse arvutit, mille abil saab nimetatud seadet seadistada ja kontrollida, samuti antenne jm tarvikuid. Arvuti aitab kaasa ka signaalide töötlemisel.
 
Madala sagedusega aparatuuri võimsus on kuni paarsada vatti, mis on piisav, et ühendust luua maakera iga paigaga.
! style="background: lightskyblue" | Sagedus
! style="background: lightskyblue" | [[ITU regioon]] 1
! style="background: lightskyblue" | ITU Regioonregioon 2
! style="background: lightskyblue" | ITU Regioonregioon 3
|-
! [[Madalsagedusala|LF]]
| '''2200 m'''
| colspan="3" | {{nowrap|135,7 [[kHz]] - 137,8 kHz}}
|-
! rowspan="2" | [[Kesksagedusala|MF]]
| '''600 m'''
| colspan="3" | {{nowrap|472 kHz - 479 kHz}}
|-
| '''160 m'''
| {{nowrap|1,810 [[MHz]] - 1,850 MHz}}
| {{nowrap|1,800 MHz - 2,000 MHz}}
| {{nowrap|1,800 MHz - 2,000 MHz}}
|-
! rowspan="9" | [[Kõrgsagedusala|HF]]
| '''80 / 75 m'''
| {{nowrap|3,500 MHz - 3,800 MHz}}
| {{nowrap|3,500 MHz - 4,000 MHz}}
| {{nowrap|3,500 MHz - 3,900 MHz}}
|-
| '''''60 m'''''
| colspan="3" | ''{{nowrap|5,2500 MHz - 5,4500 MHz}}''
|-
| '''40 m'''
| {{nowrap|7,000 MHz - 7,200 MHz}}
| {{nowrap|7,000 MHz - 7,300 MHz}}
| {{nowrap|7,000 MHz - 7,200 MHz}}
|-
| '''30 m'''
| colspan="3" | {{nowrap|10,100 MHz - 10,150 MHz}}
|-
| '''20 m'''
| colspan="3" | {{nowrap|14,000 MHz - 14,3500 MHz}}
|-
| '''17 m'''
| colspan="3" | {{nowrap|18,068 MHz - 18,168 MHz}}
|-
| '''15 m'''
| colspan="3" | {{nowrap|21,000 MHz - 21,450 MHz}}
|-
| '''12 m'''
| colspan="3" | {{nowrap|24,890 MHz - 24,990 MHz}}
|-
| '''10 m'''
| colspan="3" | {{nowrap|28,000 MHz - 29,700 MHz}}
|-
! rowspan="4" | [[Ülikõrgsagedusala|VHF]]
| '''6 m'''
| {{nowrap|50,000 MHz - 52,000 MHz}}
| {{nowrap|50,000 MHz - 54,000 MHz}}
| {{nowrap|50,000 MHz - 54,000 MHz}}
|-
| '''''4 m'''''
| {{nowrap|70,000 MHz - 70,500 MHz}}
| style="background: lightgrey" |
| style="background: lightgrey" |
|-
| '''2 m'''
| {{nowrap|144,000 MHz - 146,000 MHz}}
| {{nowrap|144,000 MHz - 148,000 MHz}}
| {{nowrap|144,000 MHz - 148,000 MHz}}
|-
| '''1,25 m'''
| style="background: lightgrey" |
| {{nowrap|222,000 MHz - 225,000 MHz}}
| style="background: lightgrey" |
|-
! rowspan="4" | [[Ultrakõrgsagedusala|UHF]]
| '''70 cm'''
| {{nowrap|430,000 MHz - 440,000 MHz}}
| {{nowrap|420 või 430 MHz - 450,000 MHz}}3
| {{nowrap|420,000 MHz - 450,000 MHz}}3
|-
| '''33 cm'''
| style="background: lightgrey" |
| {{nowrap|902,000 MHz - 928,000 MHz}}
| style="background: lightgrey" |
|-
| '''23 cm'''
| colspan="3" | {{nowrap|1,240 GHz - 1,300 GHz}}
|-
| '''13 cm'''
| colspan="3" | {{nowrap|2,300 GHz - 2,450 GHz}}
|-
! rowspan="4" | [[Superkõrgsagedusala|SHF]]
| '''9 cm'''
| {{nowrap|3,400 GHz - 3,475 GHz}}
| {{nowrap|3,300 GHz - 3,500 GHz}}
| {{nowrap|3,300 GHz - 3,500 GHz}}
|-
| '''5 cm'''
| {{nowrap|5,650 GHz - 5,850 GHz}}
| {{nowrap|5,650 GHz - 5,925 GHz}}
| {{nowrap|5,650 GHz - 5,850 GHz}}
|-
| '''3 cm'''
| colspan="3" | {{nowrap|10,000 GHz - 10,500 GHz}}
|-
| '''1,2 cm'''
| colspan="3" | {{nowrap|24,000 GHz - 24,250 GHz}}
|-
! rowspan="5" | [[Ekstrakõrgsagedusala|EHF]]
| '''6 mm'''
| colspan="3" | {{nowrap|47,000 GHz - 47,200 GHz}}
|-
| '''4 mm'''
| {{nowrap|75,500 GHz - 81,500 GHz}}
| {{nowrap|76,000 GHz - 81,500 GHz}}
| {{nowrap|76,000 GHz - 81,500 GHz}}
|-
| '''2,5 mm'''
| colspan="3" | {{nowrap|122,250 GHz - 123,000 GHz}}
|-
| '''2 mm'''
| colspan="3" | {{nowrap|134,000 GHz - 141,000 GHz}}
|-
| '''1 mm'''
| colspan="3" | {{nowrap|241,000 GHz - 250,000 GHz}}
|-
! [[Hüperkõrgsagedusala|THF]]
|-
|}
 
== Välislingid ==
# [https://www.itu.int/dms_pub/itu-s/oth/02/02/S02020000204501PDFE.pdf]General Regulations annexed to the International Radiotelegraph Convention (Washington, 1927)
# [http://www.qrz.ru/articles/article455.html]Мировая и отечественная история любительской радиосвязи
# [http://www.astrosurf.com/luxorion/qsl-ham-history.htm]The History of Amateur Radio
# [http://www.erau.ee/index.php?option=com_content&view=frontpage&Itemid=84]Eesti Raadioamatööride Ühing
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
#* [https://www.itu.int/dms_pub/itu-s/oth/02/02/S02020000204501PDFE.pdf]General Regulations annexed to the International Radiotelegraph Convention (Washington, 1927)
#* [http://www.qrz.ru/articles/article455.html]Мировая и отечественная история любительской радиосвязи
#* [http://www.astrosurf.com/luxorion/qsl-ham-history.htm]The History of Amateur Radio
#* [http://www.erau.ee/index.php?option=com_content&view=frontpage&Itemid=84]Eesti Raadioamatööride Ühing
 
[[Kategooria:Raadio]]
113 841

muudatust