Erinevus lehekülje "Stefan Batory" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 4 baiti ,  2 aasta eest
P
vägesi > vägesid
P (sejm on eesti keeles seim)
P (vägesi > vägesid)
==Elulugu==
[[Pilt:Ottoman empire.svg|pisi|[[Transilvaania]] ja Ungari alad Osmanite impeeriumis]]
Stefan Bátory isa [[Stefan VIII Bathory]] oli [[Ungari kuningriik#Osmanite okupatsioon|Ungari]] aadlik, kes oli [[Transilvaania]] [[vojevood]] alates [[1529]] kuni oma surmani [[1534]]. Stefan VIII Bathory suri varsti pärast poja sündimist. Noor István saadeti [[Esztergom]]i linna, kus tema kasvatajaks oli peapiiskop [[Várday]]. István sai hariduse Viini õukonnas. Ta oskas ta suurepäraselt ladina, saksa ja poola keelt ning pidas lugu kunstidest.
 
Stefan Batory osales sõdades [[Osmanite riik|Osmanitega]] ja viibis pikka aega osmanite juures vangis, vabanemise järel sai Stefan Batory sai tuntuks oskusliku [[diplomaat|diplomaadina]]. Aastal 1526, [[Mohacsi lahing]]us, olid [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] väed hävitanud Ungari armee. Osmanite surve tõttu keskvõim lagunes ja algas võimuvõitlus. Enamus Ungari valitsevast eliidist valis [[Janos I Zapolya|Janos Zapolya]]. Väike aristokraatide vähemus pooldas [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]], kes oli [[Austria ertshertsog]] ja oli eelmise Ungari ja Böömimaa kuninga [[Lajos II]] õega abielu kaudu seotud. 1528 saavutas kuningas [[Janos I Zapolya]] Osmanite sultanilt toetuse. Stefan Bátory kaitses järgnevalt [[Türgi sultan]]i [[Suleiman I|Suleiman I Toreda]] vasalli [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[János II Zápolya]] õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisri ja [[Austria ertshertsog]]i [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] viha, kes János II Zápolyat kukutada püüdis. 1565 saatis Ungari kuningas János Zsigmond (toona [[Ida-Ungari kuningriik|Transilvaania alade]] valitseja) Báthory legaadina Prahasse, kuid keiser Maximilian vangistas ta kaheks aastaks,
 
==Transilvaania vürstina==
[[1570]]. aastal kukutas Maximilian János II Zápolya ja määras Stefan Batory [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)|Transilvaania vürstkonna]] [[Transilvaania vojevood|vojevoodiks]]. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri [[Gáspár Bekes]]i. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. Transilvaania vojevoodina tunnistas teda ka Türgi sultan oma kinnituskirjas. Sellega sündis iseseisev Transilvaania
vürstiriik, kuid vürsti tiitlit hakkas Báthory kasutama neli aastat hiljem. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes [[Saksa-Rooma riik]]i [[Viin]]i, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu. [[Kerelőszentpáli lahing]]us saavutas ta 1575. aastal suurvõidu Gáspár Bekesi vägede üle, millega kõrvaldas peamise trooninõudleja. 1575. aastal valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory 3 aastat vanem vend [[Kristóf Báthory]]. Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni [[1580]] [[Hrodna]]s suri. Temalgi polnud pärijaid.
 
[[1572]]. aastal suri [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]], kelle pärija oli [[Jagelloonid]]e dünastia viimane liige, Zygmunt II Augusti õde [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596). Poola kuningaks valiti [[Prantsusmaa]] kroonprints [[Henri III|Henri]]. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais [[1574]] suri aga Poola kuninga Henri vend, [[Prantsusmaa kuningas]] [[Charles IX]] ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks. 1575. aastal valiti Stefan Batory Rzeczpospolita kuningaks
==Rceczpospolita kuningana==
Uuteks troonipretendentideks olid [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]], [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]] ja [[Moskva tsaar]] [[Ivan IV]], [[Ferrara]] krahv Alfonso ja Transilvaania vürst, [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vasall Stefan Batory.
Kõigepealt valis Rzeczpospolita [[Sejm (Rzeczpospolita)|seim]] [[12. detsember|12. detsembril]] [[1575]] uueks kuningaks [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]], [[Austria riigipeade loend|Austria ertshertsogi]], [[Böömimaa kuningas|Böömimaa kuninga]] ja [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] Maximilian II, kelle Poola kiriku primas ka kroonis, kuid [[šlahta]] ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid [[1. mai]]l [[1576]], kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas.
 
Stefan Batory krooniti Poola kuningaks 22. aprillil 1576. Stefan Batory võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga, kes oli [[Interregnum]]i ajal osa Poola šlahta toel kuulutatud Rzeczpospolita kuningaks enne Stefan Batoryt ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1576. Kodusõja ajal keiser Maximilian II toetanud Rzeczpospolita saksa elanikega, toimus sõjategevus Batory ja Läänemereäärsete linnadega, mille käigus piirati [[Danzig]]i linna, [[1466]]. aastal Poolale allutatud nn [[Kuninglik Preisimaa|Kuninglikul Preisimaal]].
 
==Vene-Poola sõda==
[[1577]]. aastal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud Vana-Liivimaa ala. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre, [[Võnnu lahing (1578)|Võnnu lahing]]us võitsid ühiselt tegutsenud Rzeczpospolita ja Rootsi väed Moskva vägesivägesid.
 
1579. aasta sõjaretkes vallutasid Stefan Batory väed [[Polotsk]]i, 1580. aastal vallutasid nad [[Velikije Luki]], [[Veliž]]i ja [[Nevel]]i, kuid ei suutnud vallutada 1581. aastal [[Pihkva]]t. [[1582]]. aastal sõlmis [[Moskva tsaaririik]] Rzeczpospolitaga [[Jam-Zapolski vaherahu]], Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised [[Liivi ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]]) ja [[Valgevene]], [[Polotsk]]i alad jäid Rzeczpospolitale.
112 558

muudatust