Vikipeedia

Idarinne (Teine maailmasõda): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
69. rida:
*Kindral [[Jakov Tšerevitšenko]] 9. armee.
 
Peale eelpoolmainitutemainitute oli nende lähitagalas rünnakuks valmis veel seitse armeed ja viis [[õhudessant]]vägede diviisi. [[Belostoki platsdarm]]ile saabusid veel erilistes mustades mundrites diviisid, mis koosnesid [[GULagGULAG|GULAGist]]ist tingimisi vabastatud kriminaalkurjategijatest{{lisa viide}}.
 
Vastavalt "Groza" plaanile määrati kindlaks ka pealöögi suunad. [[Valgevene]] [[Belostoki]] platsdarmilt pidi antama löök läbi [[Ida-Preisimaa]] otse Saksamaa südamesse. Teise löögi pidi ootamatu rünnakuga andma [[Ukraina]]st, [[Lvov]]i platsdarmilt 12. armee ja lõikama Saksamaa ära [[Rumeenia]] [[Ploiești]] õliväljadest. Pärast 1940. aastal [[Bessaraabia]] okupeerimist hõivas Punaarmee ka [[Ees-Karpaatia]]s Rumeeniale kuulunud Põhja-[[Bukoviina]]. Stalini arvestuse järgi pidanuks Saksamaa sõjatehnika vedelkütuse puudumise tõttu vähem kui poole aasta pärast alistuma.
150. rida:
[[File:Invasion1941.jpg|pisi|Saksa vägede rünnakusuunad 22. juuni – 25. august 1941]]
====Invasiooni algfaas====
Sakslaste rünnakut saatis kohe edu. Nad murdsid läbi Nõukogude Liidu läänepiiril olevatest vägedest ning liikusid kiirelt edasi loode, lääne ja edela suunal. [[Väegrupp Nord|Väegrupi Nord]] väed tungisid 24. juunil [[Leedu NSV]] ja [[Valgevene NSV]] aladele ning hõivasid [[Vilnius]]e ja [[Kaunas]]e. [[26. juuni]]l 1941 jõudsid Väegruppväegrupi NordiNord [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] [[Erich von Manstein]]i LVI soomuskorpus [[Läti Teises maailmasõjas|Lätis]] [[Daugava]] jõe joonele. [[1. juuli]]l vallutasid [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad [[Riia ajalugu#Teine maailmasõda ja okupatsioonid|Riia]]. VäegruppVäegrupi NordiNord [[16. armee (Saksamaa)|16. armee]] ja [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad liikusid pealetungilahingutes Loode-Venemaal [[Pihkva]], [[Novgorod]]i ja [[Leningrad]]i suunal, taganeva Punaarmee [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] vägede vastu. [[4. juuli]]l vallutasid [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad [[Ostrov]]i ning [[8. juuli]]l [[Pihkva]] Loode-Venemaal. 14. juulil pealetung peatati, et oodata jalaväe järelejõudmist.
 
Juuli alguseks olid Saksa [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] väed piiril asunud kaitsjad purustanud, vallutanud piirikindlustused [[Brest (Valgevene)|Brest]]is ja [[Minsk]]i ([[28. juuni]]l) ning Minskist läänes kolm Nõukogude armeed (3., 4. ja 10. armee) ümber piiranud ning ületanud [[Daugava]] ja [[Dnepr]]i jõe, mis olid Nõukogude Liidu teiseks strateegiliseks kaitseliiniks. Pärast jõgede ületamist murdsid väegrupp Mitte soomusväed Smolenski lähistele Moskva suunal.
[[File:Южен фронт ВСВ (22.06 - 10.07.1941).png|pisi|left|Saksa [[väegrupp Süd]] rünnakusuunad Idarinde lõunatiival, Ukraina piirkonnas 22.06–10.07.1941]]
[[Koola poolsaar]]el ründasid Saksa väed Norrast [[Murmansk]]i suunal. Murmanski vallutamine ei õnnestunud ning 1941. aasta detsembris asusid sakslased positsioonisõda pidama.
 
[[Väegrupp Süd|Väegrupi Süd]] [[1. tankiarmee (Saksamaa)|1. tankiarmee]] ja [[6. armee (Saksamaa)|6. armee]] pealetungisuunaks oli [[Rivne]] ja [[Žitomir]] ning Kiiev, [[17. armee (Saksamaa)|17. armee]] pealetungisuunaks oli läbi Ukraina keskosa [[Lviv]], [[Ternopil]] ja [[Vinnõtsja]]. Saksa [[11. armee (Saksamaa)|11. armee]] ja [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] väed sisenesid [[Moldaavia NSV]]-sse ja ohustasid [[Odessa]]t.
{{Vaata|Väegrupp Nord}}, ''[[Väegrupp Mitte]], [[Väegrupp Süd]]
{{Vaata|Põhjarinne (Teine maailmasõda)}}, ''[[Looderinne (Teine maailmasõda)]]
163. rida:
 
====Pealetung Leningradi suunal====
[[Pilt:Siege of Leningrad Eastern Front 1941 06 to 1941 12.png|pisi|left|Pealetung Leningradi suunal, juuni 1941 – detsember 1941. aastal]]
[[File:Прибалтийская операция.gif|pisi|Pealetung Leningradi suunal]]
Operatsiooni Barbarossa teises faasis juuli lõpus ja augusti alguses tungis Saksa väegrupp Nord läbi Läti ja Eesti [[Leningrad]]i poole, vallutas [[Pihkva]] ning liikus edasi [[Luga]] ja [[Novgorod]]i suunas. [[Loode-Venemaa]]l, [[Leningradi oblast]]is väegrupp Nordi [[4. tankiarmee]] väeosad vallutasid [[4. juuli]]l [[Ostrov]]i, sisenesid [[8. juuli]]l ja hõivasid [[9. juuli]]l tähtsa raudtee ja maanteede ristumiskoha [[Pihkva]]. Pihkva vallutamise järel jätkasid 4. tankiarmee väed pealetungi Leningradile, 6. tankidiviis suundus aga [[Porhov]]i suunas.
 
[[18. armee (Saksamaa)|18. armee]] jätkas pealetungi [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Põhja-Eestis]] ja [[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinnas]] blokeeritud Punaarmee ja [[Balti laevastik Teises maailmasõjas|Balti laevastiku]] vägedele. Punaarmee ja Balti laevastiku grupeeringu taganemistee mööda maismaad lõigati ära täielikult [[7. august]]il, kui Saksa väed Põhja-Eestis [[Kunda]] juures jõudsid [[Soome laht|Soome laheni]], lõigates sellega Eestit kaitsnud [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] kaheks. Kunda-Paide joonest lääne poole jäänud [[Punaarmee]] väeosad tõmbusid Tallinna kaitsele. PealePärast seda liikus 18. armee Narva alla.
 
Pealetung jätkus 1. septembril, tankiüksused 4. tankiarmeest vallutasid [[Laadoga]] jõel [[Shlüsselburg]]i, samal ajal kui 16. armee vallutas [[24. august]]il Novgorodi ning jõudis seejärel välja [[Laadoga järv]]e juurde, [[Leningrad]]ist idapool. 17. septembril viidi 4. tankiarmee [[väegrupp Mitte]] koosseisu, mis tungis peale Moskvale. Leningradi piiramine tehti ülesandeks 16. ja 18. armeele. Novembris 1941 [[3. tankiarmee]] XXXIX tankikorpus, kes püüdis ühineda Soome vägedega [[Svir]]i jõel vallutas [[Tihvin]]i.
179. rida:
====Pealetung Ukraina suunal====
 
[[Väegrupp Süd]] jätkas oma edasitungi Kiievi suunas, 17. armee murdis 30. juunil Lvovi garnisoni vastupanu ning ühines 8. augustil 11. armeega selleks, et.purustada [[Umani lahing|Uman]]i regioonis kaks Nõukogude armeed (6. ja 12. armee), sulgeda [[Umanski kott]] ning blokeerida [[Odessa lahing|Odessa]]. Pealetungil Kiievile võitsid Guderiani tankiüksused Punaarmee vägesivägesid 9. augustil [[Roslavl]]i all, 20. augustil [[Gomel]]i juures ja 19. septembril Kiievi all. [[Kiievi kott]] suleti 26. septembril, vangi langes 665 000 nõukogude sõdurit ja ohvitseri. Nõukogude vägede [[Kiievi lahing|Kiievi kaitseoperatsioon]] kestis 6. juulist kuni 26. septembrini 1941. Augusti lõpus käskis Hitler ajutiselt katkestada edasitungi Moskvale ja Leningradile ning selle asemel rünnata ja elimineerida Kiievit ja Ukrainat kaitsvad Punaarmee osad.
 
Odessa vallutamises (8. augustist – 16. oktoobrini 1941) kandis põhiraskust Saksamaa liitlase [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] armee. 1939. aasta [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Molotovi-Ribbentropi paktiga]] oli määratletud Nõukogude "huvid" Bessaraabias. 1940. aasta [[26. juuni]] esitas NSV Liit Rumeeniale ultimaatumi [[Bessaraabia]] ja Põhja-[[Bukoviina]] alade loovutamiseks ning [[28. juuni]] toimus Punaarmee sissetung, Rumeenia valitsus leppis ultimaatumi tingimustega ja loovutas [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]] alad NSV Liidule.
 
16. oktoobril hõivasid Saksa 11. armee üksused koos [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia vägedega]] Odessa ning 27. oktoobril [[Krimmi poolsaar]], millele järgnes Sevastopoli piiramine ja vallutamine 27. juunil 1942. aastal.
 
====Leningradi blokeerimine ja blokaad====
194. rida:
 
====Ukraina vallutamine====
Operatsiooni Barbarossa kolmandas faasis augusti lõpust kuni septembrini ründasid väegrupid Mitte ja Süd ühiselt [[Kiievi lahing|Kiievi]] regiooni kaitsvaid Nõukogude vägesid, samal ajal kui ülejäänud väegrupi Süd osad tungisid sügavamale Ukrainasse. Kahe nädalaga piirasid Saksa väed neli Nõukogude Edelarinde armeed (5., 21., 26. ja 37. armee) Kiievist idas sisse ning purustasid need. 26. septembril sulgesid [[1. tankiarmee (Saksamaa)|1.]] ja [[4. tankiarmee (Saksamaa)|4. tankiarmee]] Kiievi „koti” ning 20. oktoobril vallutas [[6. armee (Saksamaa)|6. armee]] vallutas [[Donbass]]i regiooni tööstuskeskuse [[Donetsk]]i (Stalino). 24. oktoobril vallutati [[Harkov]] ning 20. novembril hõivas 1. tankiarmee [[Rostov Doni ääres|Rostovi Doni ääres]]. Kiievi eendi likvideerimise ja 600 000 Nõukogude sõjavangi siirdumisega Saksa tagalasse oli Hitleri silmis eeldus Moskva vallutamiseks täidetud.
{{Vaata|Lõunarinne (Teine maailmasõda)}}
{{Vaata|Saksa okupatsioon Valgevenes 1941–1944}}, ''[[Saksa okupatsioon Ukrainas 1941–1944|Ukrainas]], [[Kindralkubermang]]''
204. rida:
[[OKW]] alustas [[Moskva lahing|operatsiooniga Taifuun]], otsustavat rünnakut Moskvale, oktoobri alguses. Samal ajal kui [[väegrupp Nord|väegrupid Nord]] ja [[väegrupp Süd|Süd]] jätkasid vähendatud vägedega rünnakut Leningradile põhjas ja [[Esimene Harkivi lahing|Harkivile]] lõunas, alustas täiendatud [[väegrupp Mitte]] kontsentreeritud rünnakut Moskvale.
[[File:Map Operation Typhoon.jpg|pisi|Pealetungioperatsiooni Taifuun suunad]]
[[Hans-Georg Reinhardt|Reinhardti]] [[3. tankiarmee (Saksamaa)|3. tankiarmee]] suuundsuund oli põhjasuunas Läänerinde kaitse vastu, [[Heinz Guderian|Guderiani]] [[2. tankiarmee (Saksamaa)|2. tankiarmee]] [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] kaitse vastu lõunasse, [[Erich Höpner|Höpneri]] [[4. tankiarmee (Saksamaa)|4. tankiarmee]] Reservrinde kaitse vastu Moskvale.
[[File:Karte - Kesselschlachte bei Vjazma und Brjansk 1941.png|pisi|left]]
Rünnates laial rindel [[Smolensk]]ist [[Brjansk]]ini, murdsid kolm Saksa tankigruppi suuri auke Nõukogude kaitseliini ning piirasid kiiresti sisse viis Nõukogude armeed (16., 19., 20., 24. ja 32.) [[Vjazma]] kandis ning kolm Nõukogude armeed (50., 3. ja 13.) [[Brjansk]]ist põhjas ja lõunas. Purustanud enamiku Nõukogude Lääne, Reserv- ja [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] vägedest, olid sakslased oktoobri lõpuks vallutanud [[Ržev]]i, [[Tver|Kalinini]], [[Brjansk]]i, [[Vjazma]], [[Orjol]]i ja [[Kaluga]]. Pärast ilmastikust tingitud väikest pausi kulmineerus operatsioon Taifuun novembri keskel, mil sakslased püüdsid Moskvat kaitsvaid Nõukogude vägesid soomusvägedega põhjast ja lõunast ümber haarata. 30. novembril olid edasitungivad 4. tankiarmee üksused Moskva kesklinnast ja Punasest väljakust kõigest 40. kilomeetri kaugusel.
 
5. detsembril alanud Punaarmee vastupealetungiga pandi sakslaste edasiliikumine seisma ning 7. jaanuariks 1942 olid sakslased Moskva lähistelt minema löödud. Saksa väed taganesid 160 kilomeetrit, jätsid maha Kalinini, kuid suutsid püstitada kaitseliini [[Dnepr]]i jõel Smolenski, Vjazma ja Rževi ees, kus hoiti positsioone 1943. aastani.
 
Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei [[Moskva]]t ega ka [[Leningrad]]i. [[1941]]. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis Saksa väed pealinna alt taganema. Umbes samal ajal algasid USA ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule (nn ''[[lend-lease]]''), mis andsid suure panuse Nõukogude sõjalise võimsuse tugevdamisele ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas. ''Lend-lease''-tarnetega varustati Punaarmeed reaktiivrakettide [[Katjuša]] transportimiseks [[Studebekker]] veokitega, tarniti ligi 30% Nõukogude relvatööstuses kasutatud lõhkeainest, 50% Nõukogude lennukitööstuses lennukite valmistamiseks kasutatud [[alumiinium]]ist, 50% lennuväe vajaduseks kasutatud [[lennukikütus]]est, enamik Nõukogude armees kasutusel olnud sidevahenditest ([[raadiojaam]]adest). Põhja-Venemaa sadamate kaudu toimetati kohale suur hulk toiduaineid sõjaväe toitlustamiseks jne.
243. rida:
Saksa vägede pealetungioperatsioon Fall Blauga võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas, [[28. juuni]]l alustas [[väegrupp Süd]] oma suurimat strateegilist pealetungi Stalingradile ja [[Kaukasus]]ele ning koondas sinna 2 väegruppi (umbes 900 000 meest, üle 17 000 suurtüki ja miinipilduja, 1260 tanki, 1640 lennukit), kes pidid vallutama [[Don]]i ja [[Kuban]]i ala ning [[Kaukaasia]].
 
[[7. juuli]]l vallutas [[4. tankiarmee (Saksamaa)|4. tankiarmee]] [[Voronež]]i. Pealetungi juhtimiseks [[Kaukasus]]e suunal moodustati saksaSaksa vägede [[väegrupp Süd|väegrupist Süd]] lõunatiival [[Väegruppväegrupp A]], mis pidi hõivama nafta poolest rikka Kaukasuse regiooni. Moodustatud [[Väegrupp B|väegrupi B]] eesmärgiks oli [[Volga jõgi|Volga]] suunal [[Stalingrad]].
{{Vaata|Väegrupp Süd}}, ''[[Väegrupp B]], [[Väegrupp A]], [[6. armee (Saksamaa)]]''
===Kaukasuse ründamine===
262. rida:
[[File:Ww2 map22 May7 July 1942.jpg|pisi|Saksa vägede pealetung 7. maist – juulini 1942]]
[[File:Ww2 map23 july42 Nov 42.jpg|pisi|Sõjategevus Lõuna-Venemaal 23. juuli – november 1942]]
Saksa [[Väegrupp B|väegrupi B]] vägede pealetung [[Volga]] suunas algas [[17. juuli]]l, ning [[23. august]]il jõudsid nad [[Stalingrad]]ist põhja pool [[Volga]]ni, tungisid [[13. september]] linna ja vallutasid suure osa sellest. 19. novembril andsid Stalingradi rinde väed löögi tiivalt, kust väegruppi kaitsesid Rumeenia ja Itaalia väeosad ning võtsid selle löögi tulemusel Stalingradis olevad sakslaste üksused „kotti”, mis sulgus 23. novembril. Stalingradi lahing (17.07.1942–2.02.1943) oli üks suuremaid lahinguid Idarindel. [[Nõukogude armee]] 3 rinnet, mida juhatasid kindralpolkovnik [[Andrei Jerjomenko]] ja kindralleitnandid [[Konstantin Rokossovski]] ja [[Nikolai Vatutin]] piirasid ümber Saksa väed Stalingradis. Katlasse sattunud 250 000 mehest, ellujäänud 91 000 meest eesotsas kindralfeldmarssal [[Friedrich Paulus]]ega alistusid ajavahemikus [[31. jaanuar]] – [[2. veebruar]] [[1943]]. Kokku andis alla 230 Saksa, Rumeenia ja Horvaatia diviisi.
{{vaata|Stalingradi lahing}}
 
308. rida:
[[File:Battle of Kursk (map).jpg|pisi|]]
{{vaata|Operatsioon Tsitadell}}, ''[[Kurski lahing]], [[Prohhorovka lahing]]''
[[File:Eastern Front - 4 July-1 Aug 1943.jpg|pisi|Idarinne 4. juulist - 1. augustini 1943]]
 
Saksa jalaväe kohalikust edukast rünnaküritusest [[Belgorod]]i lõigus arenesid [[5. juuli]]l Nõukogude tugeva vasturünnaku tõttu rasked maa- ja õhuvõitlused, mis laienesid ruumini põhja pool Kurskit ja muutusid järjest ägedamaks. Belgorodi ruumis ja [[Orjol]]ist lõuna pool nurjusid ka [[6. juuli]]l rasked rünnakud, mida Punaarmee teostas tugevaimate, juba nädalate eest kohale toimetatud vägedega. Seevastu asusid Saksa väed, tõhusalt toetatuna lennuväe poolt, ise rünnakule. Õnnestus sügavale Nõukogude positsioonidesse sisse murda ja tekitada vaenlasele raskeid kaotusi. Ainuüksi maaväeüksused hävitasid või tulistasid liikumisvõimetuks üle 300 Nõukogude tanki, neist osa uusi mudeleid.
330. rida:
===Pealetungioperatsioon Smolenski suunal ===
[[File:Map detail of smolensk operation.jpg|pisi|left|Pealetungioperatsioon Smolenski suunal]]
1943. aasta augustis - oktoobris viisid Punaarmee [[Läänerinne (Idarinne)|Läänerinde]] ja [[Kalinini rinne|Kalinini rinde]] väed [[väegrupp Mitte]] vastu [[Smolensk]]i piirkonnas läbi pealetungioperatsioone, mille käigus vabastati Smolensk ja jõuti välja Valgevene piirideni. [[1. august]]il vabastati [[Orjol]], 24. septembril [[Smolensk]] ja [[Roslavl]] ning 26. novembril [[Gomel]]. VäegruppVäegrupi Mitte väed taganesid [[Valgevene]]sse. Lahingutega seoti ka suur osa Saksa vägesivägesid, mis takistas tõrjumast Punaarmee poolt [[Dnepr]]i forseerimistforsseerimist.
{{Vaata|Dnepri-Karpaatia pealetungioperatsioon}}
[[File:Karte - Donezbecken-Operation 1943.png|pisi|Donbassi pealetungioperatsioon]]
 
===Donbassi pealetungioperatsioon===
[[Donbassi pealetungioperatsioon]]is 13. augustist – 22. septembrini 1943 sundisid Edelarinde väed taganema [[väegrupp Süd]] [[Donbass]]i tööstusrajoonist ning sellega kaasnes ka Saksa vägede [[17. armee (Saksamaa)|17. armee]] evakueerumine [[Kubanimaa]]lt.
 
==Talvelahingud 1943–1944==
[[File:Ww2 map25 Dec42 Feb43.jpg|pisi|]]
24. detsembril ründas [[Nikolai Vatutin|Vatutini]] [[1. Ukraina rinne]] oma sillapeadelt [[Donets]]i jõelt [[Kiiev]]i lähistel [[Žõtomõr]]i, [[Berditšiv]]i ja [[Vinnitsa]] suunas. Kuigi [[väegrupp Süd|väegrupi Süd]] [[1. tankiarmee (Saksamaa)|1.]] ja [[4. tankiarmee (Saksamaa)|4. tankiarmee]] olid tugeva surve all, suutsid [[Erich von Manstein|Mansteini]] tankikorpused (III, XLVI ja XLVIII) osava vasturünnakuga Vinnitsa ees peatada 1. Ukraina rinde ettetunginud tankiarmeed (1. ja 3. kaardiväe tankiarmee). 31. detsembril vabastati [[Žõtomõr]]i linn ning [[7. veebruar]]il [[Nikopol]].
 
Samaaegselt 5.–16. jaanuarini liikus [[Ivan Konev|Konevi]] [[2. Ukraina rinne]] [[Krivoi Rog]]i suunalt läände ning rinde 5. kaardiväe tankiarmee vallutas väegrupi Süd [[8. armee (Saksamaa)|8. armeelt]] [[Kirovograd]]i. Rünnakute tulemusena oli sakslaste 8. armee [[Dnepri jõgi|Dnepri jõe]] joonel seisvad korpused jäänud sügavale eendisse. 1. ja 2. Ukraina rinde jätkuvad rünnakud 8. armee tiibadele olid edukad ning 5. ja 6. kaardiväe tankiarmeed ühinesidki 26. jaanuaril sakslaste tagalas ning piirasid sisse 57 000 Saksa sõjameest [[Korsun-Tšerkassõ kott|Korsun-Tšerkassõ]] ruumis. Ägedad lahingud kestsid kuni 17. veebruarini, mil Saksa väed murdsid ennast piiramisrõngast välja. Omadeni jõudis vähem kui 20 000 meest.
378. rida:
Operatsioon Bagration ehk Valgevene operatsioon oli Nõukogude sõjaline pealetungiplaan, mille eesmärk oli põhisuunana [[Valgevene NSV]]-d ja [[Leedu ajalugu#Teine maailmasõda|Leedut]] okupeerinud saksa väed ümber piirata ja hävitada. [[22. juuni]]st kuni [[19. august]]ini 1944 toimunud operatsiooni käigus hävitati Nõukogude vägede poolt peaaegu täielikult Saksa [[väegrupp Mitte]].
 
Pealetungioperatsiooni 1. faasis alustasid [[Vitebski pealetungioperatsioon|pealetungi]] pealetungisuuna põhjaosas [[1. Balti rinne|1. Balti rinde]] ja [[3. Valgevene rinne|3. Valgevene rinde]] väed Saksa [[3. tankiarmee (Saksamaa)|3. tankiarmee]] ning [[4. armee (Saksamaa)|4. armee]] kaitseliinide vastu ning 1. Balti rinde väed surusid Saksa IX korpuse [[Lääne-Dvina]] jõe taha ja piirasid [[26. juuni]]ks Saksa LIII korpuse sisse [[Vitebsk]]i piirkonnas. Lõunasuunal 3. Valgevene rinde väed purustasid Saksa VI korpuse ning vabastasid [[27. juuni]]l Vitebski linna ja purustasid Saksa 4. armee XXVII korpuse, vabastasid 26. juunil [[Orša]] linna ja jõudsid [[28. juuni]]ks [[Berezina]] jõe joonele.
 
[[2. Valgevene rinne|2. Valgevene rinde]] väed alustasid [[Mogiljovi pealetungioperatsioon|pealetungi]] 23. juunil ning forseerisforsseerisid vaatamata Saksa väegruppväegrupi Mitte XXXIX Soomuskorpuse ja XII korpuse vastupanule [[27. juuni]]l [[Dnepr]]i jõe ning vabastas [[28. juuni]]l [[Mogiljov]]i linna.
 
[[1. Valgevene rinne|1. Valgevene rinde]] väed alustasid [[Bobruiski pealetungioperatsioon|pealetungi]] [[23. juuni]]l Saksa väegruppväegrupi Mitte [[9. armee (Saksamaa)|9. armee]] korpustele, haarasid 2 Saksa korpust [[Bobruiski kott|Bobruiski piirkonnas kotti]] ning vabastasid 29. juunil [[Bobruisk]]i.
 
Pealetungioperatsiooni 2. faasis alustasid pealetungi [[3. Valgevene rinne|3. Valgevene rinde]] väed kindlustamaks Berezina jõe ületuskohti ning arenes 1. Valgevene rinde vägede [[Minski pealetungioperatsioon|pealetungiga]] [[Minsk]]i suunal, mis vabastati [[3. juuli]]l. Punaarmee väed piirasid Minski piirkonnas sisse Saksa [[4. armee (Saksamaa)|4. armee]] ja [[9. armee (Saksamaa)|9. armee]] jäänukväeosad. 1. Balti rinde väed, jätkates [[Valgevene Teises maailmasõjas|Valgevenes]] [[Polotski pealetungioperatsioon|pealetungi]] [[Polotsk]]i ja [[Läti Teises maailmasõjas|Läti]] suunal, vabastasid [[väegrupp Nord|väegrupilt Nord]]ilt Polotski [[4. juuli]]l. Punaarmee jõudis välja 1939. aasta Saksamaa- – [[NSV Liidu riigipiir]]ile.
 
Pealetungioperatsiooni 3. faasis [[1. Balti rinne|1. Balti rinde]] väed [[Leedu Teises maailmasõjas|Leedus]] [[Šiauliai pealetungioperatsioon]]i käigus [[5. juuli]]st – [[29. august]]ini, jõudsid [[Riia laht|Riia laheni]] [[31. juuli]]ks eraldades Saksa [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] ja [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]] [[Eesti Teises maailmasõjas|Eestis asunud väed]].
 
[[3. Valgevene rinne|3. Valgevene rinde]] väed, jätkasid Minski pealetungioperatsiooni [[Leedu Teises maailmasõjas|Leedus]] [[Vilnius]]e [[Vilniuse pealetungioperatsioon|suunal]], mis vallutati 13. juulil, abistatuna linnas alanud [[Armia Krajowa]] ülestõusust. 2. Valgevene rinde vägede [[Białystoki pealetungioperatsioon]]i tulemusel 5.– 27. juulil, hõivati 27. juulil [[Białystok]] [[Poola Teises maailmasõjas|Poolas]].
 
[[1. Valgevene rinne|1. Valgevene rinde]] väed jõudsid [[Lublini–Bresti pealetungioperatsioon]]i tulemusel [[18. juuli|18. juuli]]l – [[2. august]]il [[Vistula]] jõeni Ida-Poolas. 22. juulil vallutati [[Brodõ]], [[25. juuli]]l hõivati [[Lublin]], [[27. juuli]]l [[Lviv]] ja [[28. juuli]]l vabastati [[Brest (Valgevene)|Brest]]. 3. Valgevene rinde väed jõudsid [[Kaunase pealetungioperatsioon]]i 28. juulist – [[28. august]]ini Kaunaseni, [[Mariampolė]] vallutati [[31. juuli]]l ja [[Kaunas]] [[1. august]]il. 2. Valgevene rinde väed vallutasid [[Osowieci pealetungioperatsioon]]i käigus 6.–14. augustil Osowieci kindlustatud piirkonna, mis kaitses Saksa [[Ida-Preisimaa]]d.
===Lvovi–Sandomierzi pealetungioperatsioon ===
[[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rinde]] vägede poolt [[13. juuli]]st – [[29. august]]ini toimunud [[Lvovi–Sandomierzi pealetungioperatsioon]] [[väegrupp Nordukraine]] vastu oli algselt kavandatud suurejoonelise pettemanöövrina Saksa reservide kõrvalejuhtimiseks ja [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] nõrgestamiseks, Valgevene-Leedu-Poola suunal toimunud [[pealetungioperatsioon Bagration|operatsioonis Bagration]]. (Vt. [[Lvovi pealetungioperatsioon]] (13. juulist – 27. juulini 1944), [[Ivano-Frankivsk|Stanislavo]] [[Stanislavi pealetungioperatsioon|pealetungioperatsioon]] (13. juulist – 27. juulini 1944), [[Sandomierzi pealetungioperatsioon]] (28. juulist – 29. augustini 1944).
403. rida:
 
===Sõjategevus Läänemere sõjatandril ===
[[2. veebruar]]ist kuni [[26. juuli]]ni toimunud [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] pealetungil Saksa [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narwale]] ja strateegiliselt olulisele [[Narva]] linnale surus Punaarmee operatsioon rinde [[Narva jõgi|Narva jõeni]] eesmärgiga purustada armeegrupp Narwa ning tungida [[Tallinn]]a ja [[Pärnu]]ni. Nõukogude 2. löögiarmee eelväed lõid veebruaris jõe läänekaldale Riigiküla, Siivertsi-Vepsküla ja Krivasoo sillapead. Järgnenud pealetungid ebaõnnestusid saksa ja [[20. eesti diviis|eesti]] üksuste visa vastupanu tõttu. Nõukogude vägede suvine Narva pealetung viis linna vallutamiseni 25. juulil, sundides Saksa vägesid taanduma [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]].
{{vaata|Narva lahing (1944)}}, ''[[Eesti Teises maailmasõjas]]''
NSV Liidu ja Soome [[Jätkusõda|Jätkusõja]] positsioonisõda lõppes [[9. juuni]]l 1944, mil Nõukogude Liit alustas rindel suurpealetungi, nõudes Soome tingimusteta kapituleerumist. Pealetung sumbus peatselt Soome edukates tõrjelahingutes Tali-Ihantalas, Viiburi lahel ja Äyräpää-Vuosalmel (25. juuni 1944 – 9. juuli 1944). 1944. aasta juuli lõpuks oli Soome juhtkond jõudnud seisukohale, et Soome ei suuda edasi võidelda, samas oli Soome rindelõik võidukale [[Punaarmee]]le kõrvaline ja sidus liiga suuri jõude. Peamine sõjategevus toimus Kesk-Euroopas, kus [[6. juuni]]l olid lääneliitlased maabunud Prantsusmaal, [[Normandia dessant|Normandia dessandiga]].
418. rida:
 
===Sõjategevus Rumeenia ja Ungari suunal===
Rumeenia suunal alustas Punaarmee pealetungi 20. augustil ning [[22. august]]il vallutati [[Iași]] ning 24. augustil [[Chișinău]]. [[23. august]]il asus [[Rumeenia kuningriik]] Saksamaa-vastase koalitsiooni poolele ning 8. septembril tegi sedasama [[Bulgaaria kuningriik]].
{{vaata|Iași-Chișinău pealetungioperatsioon}}
{{vaata|Rumeenia Teises maailmasõjas}}, ''[[Bulgaaria Teises maailmasõjas]], [[Ungari Teises maailmasõjas]]''
[[Väegrupp Südukraine|Väegrupi Südukraine]] üksused taandusid [[Põhja-Transilvaania]]sse, kus hoidsid rinnet [[Ungari kuningriik|Ungari]] [[Ungari Teises maailmasõjas|väeüksused]]. Punaarmee väed sisenesid lahinguid pidades Ida-Ungari territooriumile 1944. aasta oktoobris ning vallutasid 20. oktoobril [[Debretsen]]i linna. Algas Budapesti piiramine, mis kestis 20. detsembrist 1944. kuni 13. veebruarini 1945. aastal.
 
1944. aasta 27. septembril 1944 sisenesid Punaarmee väed Jugoslaaviasse, vallutades [[Väegrupp F|väegrupi F]]-i vägedelt 19. oktoobril [[Belgrad]]i. Novembris taandus sakslaste [[Väegruppväegrupp E]] Kreekast ja Albaaniast.
{{vaata|Jugoslaavia Teises maailmasõjas}}, ''[[Kreeka Teises maailmasõjas]], [[Albaania Teises maailmasõjas]]''
 
463. rida:
===Sileesia pealetungioperatsioon===
[[File:Niederschlesische Operation an der Ostfront im Februar 1945.svg|pisi|left|Alam-Sileesia pealetungioperatsioon]]
Punaarmee [[Alam-Sileesia pealetungioperatsioon]], 1939. aastal Saksa riigiga liidetud protektoraadi [[Alam-Sileesia]] aladele toimus ajavahemikul 8.-24–24 veebruarveebruarini 1945.
 
Pealetungioperatsiooni käigus piirasid Punaarmee [[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rinde]] väed sisse [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] [[Breslau]] linna, ümberpiiratud linna piiramine toimus [[15. veebruar]]ist kuni [[6. mai]]ni 1945. aastal, mil linnakaitsjad kapituleerusid.
 
[[1. märts|1.]]–[[15. märts]]ini teostasid Saksa väed eduka vastupealetungioperatsiooni [[Gemse]], [[LVI tankikorpus]]e ja [[XXXXIV tankikorpus]]e jõududega, [[Lubań (Poola)|Lauban]]i suunal, mis hõivati 3. märtsil ja jätkati [[Strzegom|Striegau]] suunal, mis hõivati 9. märtsil. Vägede edasiliikumise peatas alanud Punaarmee uus pealetungioperatsioon.
 
Punaarmee [[Alam-Sileesia]] pealetungioperatsiooni jätkuks oli [[15. märts|15.]]ist - –[[31. märts]]ini 1945 toimunud [[Ülem-Sileesia]] [[Ülem-Sileesia pealetungioperatsioon|pealetungioperatsioon]]. 1. Ukraina rinde [[4. tankiarmee (NSV Liit)|4. tankiarmee]] tungis läbi Saksa vägede kaitseliinist [[Oppeln]]is läänes ja suundus [[Prudnik|Neustadt]]i ja [[Nysa|Neisse]] suunal; kagusuunal ründasid koostöös [[59. armee (NSV Liit)|59. armee]] ja [[60. armee (NSV Liit)|60. armee]] ähvardades Saksa XI korpust ümberpiiramisega Oppelni piirkonnas. Saksa väed taganesid Oppelni piirkonnast läände, kuid [[20. SS-diviis#Märts 1945|20. SS-diviis]] taganemistee lõigati ära, kui 4. tankiarmee ja 59. armee jõudsid välja [[Prudnik|Neustadt]]i.
 
Lõuna-Ungarisse taandunud Saksa [[Väegruppväegrupp F]] ja horvaatide üksuste kaitseliinile Bosnia-Serbia piiril alustasid Punaarmee ja Bulgaaria vägede ning jugoslaavlastest partisanid pealetungi [[15. märts]]il. [[7. aprill]]il jätsid Saksa väed maha [[Sarajevo]], [[4. mai]]l [[Rijeka]] ning [[8. mai]]l [[Zagreb]]i.
 
===Berliini pealetungioperatsioon===
[[Kolmas Riik|Saksa Kolmanda Riigi]] vägede purustamine idarindel lõpetati NSV Liidu marssal [[Ivan Konev]]i [[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rinde]] ja NSV Liidu marssal [[Georgi Žukov]]i [[1. Valgevene rinne|1. Valgevene rinde]] [[Berliini operatsioon]]iga [[16. aprill]]ist [[2. main]]i ja [[Berliini lahing|Berliini vallutamisega]] ning selle järgnenud [[Praha operatsioon]]iga 6.–[[11. mai]]ni. Pealetungivate vägede tagalasse jäänud Saksa vägede [[Väegruppväegrupp Kurland]] [[Kuramaa]]l alistus 11. mail.
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Idarinne_(Teine_maailmasõda)"