Liivi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

| märkused =

}}

'''Liivi sõda''' on [[Vana-Liivimaa]] aladel ja ülemvõimu nimel [[16. sajand Eestis|16. sajandil]], aastatel [[1558]]–[[1583]] aset leidnud sõjategevus.

 

 

Liivi sõja termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, milles jäetakse välja pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620. aastateni jätkunud sõjategevus.

 

 

==Põhjused==

*Väljapääs Läänemerele: tegemist on levinuima põhjendusega Liivi sõja alguseks. Eelkõige nn Balti barjääri murdmiseks oleks piisanud ka [[1557]]. aastal loodud kauplemiskohast Narva jõe suudmes või [[Narva]] vallutamisest. Samas ei piirdutud [[Narva]] vallutamisega, vaid tungiti läände. Lisaks olid liivimaalased [[1557]]. aasta läbirääkimistel nõus kõigi Venemaa esitatud tingimustega. Seega ei olnud sõja põhjuseks majanduslikud kaalutlused. Väljapääs merele sai Vene riigile oluliseks alles [[Peeter I]] ajal, [[Ivan IV]] ei ajanud kaubanduspoliitikat. Tema ajal olid kaupmehed ühiskonnas väga madalal kohal ja tsaar ei tegelenud seetõttu nende probleemidega.

*Liivimaa nõrkus: [[1556]]–[[1557]] toimunud [[Koadjuutorivaenus]] näitas kõikidele Liivimaa naabritele, et [[Liivi ordu]], Liivimaa ainukene arvestatav sõjaline jõud, on nõrk ega suuda koordineeritult tegutseda. Ordu sõlmis [[Poola-Leedu]]ga rahu juba enne sõjategevuse algust.

==Ettekäänded==

 

==Periodiseerimine==

**[[1562]]–[[1578]], [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|sõjategevus Moskva tsaaririigi ja Poola-Leedu]] vahel, [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] (tänapäeva [[Valgevene]] ja [[Leedu]]) territooriumil. Sõjategevusele eelnes Vene tsaaririigi sõlmitud 20-aastane [[vaherahu]] Rootsi kuningriigiga ja sõjalise liidu sõlmimine Taani kuningriigiga. [[1569]] sõlmiti [[Lublini unioon]], millega [[Poola kuningriik]] ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik moodustasid [[personaalunioon]]i kaudu ühtse riigi – [[Rzeczpospolita]];

**[[1563]]–[[1570]], [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda]] milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Leedu ja [[Lübeck]]i vastu;

***[[1579]]–[[1582]], sõjategevus Moskva tsaaririigi ja [[Rzeczpospolita]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]], [[Osmani impeerium]]i ning Poola kuningat ja Leedu suurvürsti [[Stefan Batory]]t toetavad [[hertsog Magnus]]e ning [[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]] ja [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] vahel.

 

==Vene-Liivi sõda==

{{Vaata|Vene-Liivi sõda}}

 

[[1558]]. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kes kohtamata erilist vastupanu vallutasid pool Eestimaad, [[Paide piiramine (1558)|kuni Paideni]], sh [[Narva]] ja [[Tartu]]. Augustiks olid vallutatud ka [[Vastseliina linnus|Vastseliina]], [[Toolse linnus|Toolse]], [[Rakvere linnus|Rakvere]], [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni]] ja [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]]. Need piirkonnad jäidki järgnenud sõjategevuse ajaks Moskva suurvürstiriigi võimu alla. [[Valmiera|Volmaris]] kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid [[seisus]]i esindav [[Liivimaa maapäev]], kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.

 

[[1559]]. aasta alguses alustasid Vene väed uuesti sõjategevust ja jõudsid välja Tallinna ja Riia linna alla ning [[Kuramaa]]le, seega [[Ida-Preisimaa]] ja [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] piirile. [[1559]] valiti ordumeistriks Poola-sõbralik [[Gotthard Kettler]], kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid [[Rõngu]] all ning piiras Tartut ja Laiust. Sama aasta märtsis sõlmiti Taani vahendusel lühike [[vaherahu]].

 

G. Kettler andis ordu valdused [[1560]]. aastal [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] kaitse alla. [[Saare-Lääne piiskoppide loend|Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale [[Frederik II]]-le, too andis need üle oma vennale [[hertsog Magnus]]ele. [[1560]] algas taas sõjategevus. Vene väed vallutasid Preisimaal [[Saksa ordu]] keskuse [[Malbork]]i, Eestis sai aga orduvägi [[Härgmäe lahing]]us suure kaotuse osaliseks. Samal suvel alistus ka [[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi]] ja langes venelaste kätte vangi endine ordumeister [[Wilhelm Fürstenberg]]. Vene vägedele osutas vastupanu [[Paide]], andmaks aega [[Tallinn]]ale rünnaku vastu valmistuda.

 

[[1561]]. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinn, [[Eestimaa rüütelkond|Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond]] andsid end [[Rootsi Kuningriik|Rootsi kuningriigi]]; [[Liivi Ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond]] [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] võimu alla. 1561. aasta [[Vilno leping (1561)|Vilno leping]]uga moodustati Liivi sõja ajal endise [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa konföderatsioon]]i maadest: Kuramaal viimase [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Gotthard Kettler]]i valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina [[Kuramaa hertsogiriik]] ja Lõuna-Eesti ning Läti ([[Vidzeme]], [[Latgale]]) territooriumist [[Liivimaa hertsogkond]], mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja [[Zygmunt II August]].

1561. aastal püüdis [[Moskva tsaar]] [[Ivan IV]] lahendada kujunenud poliitilist ja sõjalist olukorda diplomaatilisel teel ja abielluda järglasteta [[Jagelloonid]]e dünastia pealiinis viimase meessoost liikme [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i õega. Läbirääkimised lõppesid 1561. aasta sügisel tulemusteta ja sõjategevus algas uuesti.

 

[[1577]]. aasta vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud [[Vana-Liivimaa]] [[Läti ajalugu#Poola aeg|lõunapoolsed alad]]. Rzeczpospolita-Rootsi jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre, [[1580]]. aastal purustati Moskva tsaaririigi vägi [[Cesis|Võnnu]] [[Võnnu lahing (1580)|lähedal]]. Rzeczpospolita väed piirasid [[Pihkva]]t ning Rootsi väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel [[Paide]], [[Rakvere]] ja [[Narva]].

 

[[1570]]. aastal puhkes [[Kahekümneviieaastane sõda|sõda]] Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud [[Johan III]] saadikud vangistada. Liivimaal üritas Moskva tsaaririik rajada endast [[vasall]]isõltuvuses [[Liivimaa kuningriik]]i keskusega [[Põltsamaa]]l, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupoja tütre Marija talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas peaaegu mingit toetust, piiras 1570–[[1571|71]] Vene väega [[Tallinna piiramine (1570–1571)|Tallinna]], ent löödi tagasi. [[Tartu ajalugu|Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus]], kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud [[küüditamine|küüditati]] Venemaale.

 

 

[[Rzeczpospolita]]-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]] toimus sõjategevuses pööre, purustati venelaste vägi [[Võnnu lahing (1578)|Võnnu]] lähedal. 1580 vallutasid Poola väed [[Pihkva]] ning 1581. aastal Rootsi väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel [[Paide piiramine (1581)|Paide]], [[Rakvere piiramine (1581)|Rakvere]] ja [[Narva piiramine (1581)|Narva]].

 

==Sõja lõpp==

*[[Claes Annerstedt]] (1839–1927): ''Grundläggningen af Svenska väldet i Livland 1558–1563 samt deraf alstrade strider inom vasahuset'', Upsala universitets årsskrift 1868: Uppsala: 1868, [http://books.google.com/books?id=kq8AAAAAYAAJ&pg=RA4-PA1 145 lk. Digitaalselt]

*[[Mati Laur]] "Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800". Tallinn 1999, lk 29–45

 

==Välislingid==