Estonia-2: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
<B>"Estonia-2"</B> oli [[Tallinna raadioelektroonika tehas|Tallinna raadioelektroonika tehase]] "[[Punane Ret|Punane RET]]" poolt välja töötatud [[radioola]], milles kõrge helikvaliteedi saamiseks oli kasutatud originaalse konstruktsiooniga laia töösagedusalaga (50...15000&nbsp;Hz) põhivaljuhääldeid ja täiendavaid väikesevõimsuselisi lisavaljuhääldeid, mis edastasid ainult kõrgemaid helisagedusi, ning mille abil saavutati [[Pseudostereofoonia|pseudostereofooniline]] ([[kvaasistereofooniline]]) effekt [[Monofooniline|monofoonilise]] heli korral.
 
Radioola oli NSVLiidu eksponaadina väljas [[maailmanäitus]]<nowiki/>el "[[Expo '58]]" Brüsselis, kus talle omistati kuldmedal hea helikõla eest.
 
Radioola konstruktsioon oli spetsialisti jaoks aimatavalt lähedane sõjaeelsete [[Elektrotehnika Tehased A./S. "ARE"|elektrotehnikatehase "Are"]] raadiovastuvõtjate omale, Seda olevat arvatavasti näitust külastades ära märkinud ka [[Endel Are]] ise.
 
RadioolalRadioola jaoks oli kavandamisel ka sterofoonilise vastuvõtu jaoks kohandatud variant. Stereofooniline vastuvõtt FM lainealadel põhines külgeühendatava stereodekodeeriga[[Stereodekooder|stereodekodeer]]<nowiki/>iga varustatud lisaseadme (vene keeles "stereopristavka") kasutamisele. Stereoheli edastasidoleksid edastanud seejuures ainult lisavaljhääldidlisavaljuhääldid kõrgemate helisageduste osas. Selle lahenduse praktilise realiseerimiseni jõuti siiski alles järgmise mudeli "[[Estonia-3]]" juures.