Christian Ackermann: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
3. rida:
== Elukäik ==
Christian Ackermann saabus Tallinna 1670. aastate algul ning asus kutsutud kujurisellina tööle Tislerite
Ackermanni peres oli kümme last. Esimene laps, Johan Christoffer, sündis 1675. aasta aprillis loodud perekonda juba sama aasta septembris. [[1677]] ristiti Oleviste koguduses Ackermanni teine laps –
1670. aastate lõpul lahkus Ackermann ühes perekonnaga varem Elert Thielele kuulunud majast ([[Olevimägi|Olevimägi 4]]) ning asus elama ja töötama Tallinna linna piiridest väljas poole, kuhugi [[Toompea]] kanti,<ref name=":1" /> kust temani jõudisid ka jõuka aadelkonna, ja isegi kuninglikud tellimused (Tallinna Toomkiriku alatrisein).
=== Suhted Tallinna tislerite ametiga ===
Pärast seda, kui Ackermann oli abiellunud Elert Thiele lesega, jätkas ta oma tegevust puunikerduskunsti vabameistrina. Sellest tõusis Tallinna tislerite ja puunikerdajate ameti ning selle meistrite arusaamade järgi Ackermanni kui pööningujänese<ref name=":3" /> vahel aastaid kestnud tüli, mida kajastab aastaist 1675–1676 (osaliselt) säilinud kirjavahetus.<ref name=":1" /> Mõlemad osapooled on oma õiguste kaitseks
Ilmselt ei tunnetanud Tallinna tislerite amet esialgu Ackermanni ohtliku konkurendina. Asi läks tõsisemaks siis, kui tsunftimeistrid märkasid, et Ackermann kasutab abitööjõudu ja tema jõudlus kasvab. Vabameistrina võis ta maksta abilistele palka vastavalt oma enda äranägemisele ning seetõttu hakkasid [[Sell|sellid]] tsunftimeistrite juurest lahkuma. Samuti ei tahtnud tislerid leppida sellega, et ennast puunikerdajaks nimetanud ja oma tööd tisleri tööle vastandanud Ackermann kasutas tislerisellide abi.<ref name=":3" />
=== Abilised ===
Kuigi Ackermann tegutses Tallinnas/Toompeal enam kui kolm aastakümmet ning tema töökojas on valmistatud suur hulk nikerdustöid, on vähe andmeid vabameistri abilistest. Ackermannile on abiks olnud tislerisell, hilisem Tallinna Tislerite ameti meister E. Helmers,<ref name="vcrFL" /> endine Elert
=== Töökoda ===
Ackermannil on olnud arvatavasti kolm töökoda. Esimene neist oli endine Elert Thiele oma, mille ta päris abielludes meistri lesega.<ref name=":0" /> Pärast Tallinna linnast lahkumist, sisustas Ackermann 1670. aastate lõpul või 1680. aastate algul uue töökoja, mis hävis 1684. aastal aga Toompea tulekahjus. Seetõttu tuli Ackermannil sisustada taas uus, seekord
Puunikerdajana oli Ackermann erakordselt produktiivne. Koos tisleritega on ta teinud töid nii sakraal- kui profaanhoonete tarvis, nii aadlike kui linnakodanike tellimusel. Tema töökojast pärineb vähemalt seitsme Eesti kiriku [[altarisein]], kuue [[kantsel]], ühe [[ristimiskamber]] ja kellatahvli ornamentaalne-figuraalne dekoor ning kaks nikerdatud [[Krutsifiks|Ristilöödu]] kuju. Samuti võib Ackermanni nimele kirjutada kolme nikerdatud ukse([[Portaal (arhitektuur)|portaali]]) ja ühe vankri tegemise ning suure hulga [[Vappepitaaf|(vapp)epitaafide]] nikerdamise.
== Ackermanni loomingu uurimine ==
2016. aasta sügisel
Tallinna toomkiriku altariseina juurest alanud ja avalikkuse silme all modernsetel-kunstipärastel tellingutel toimunud uurimistöö jätkus 2017. aasta kevadel toomkiriku kantsli ja Niguliste muuseumi ekspositsiooni kuuluva [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik|Tallinna Rootsi Mihkli kiriku]] baptisteeriumi juures. 2017. aasta suvel
2020. aastani vältav projekt lõpeb Christian Ackermanni ja tema loomingut tutvustava näitusega.<ref name=":4" />
73. rida:
<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Pullat, Raimo|pealkiri=Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni.|aasta=1976|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
<ref name=":3">Prozess des Bürgers und Handelsmannes in Amsterdam Giesebrecht von Gödesberg contra Hans Ohm Beklagten. TLA.230.1.BF_35</ref>
<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=Maris Veeremäe|URL=http://www.artun.ee/kunstiakadeemia-kunstimuuseum-ja-luterlik-kirik-hakkavad-uurima-ackermanni-loomingut-2/|Pealkiri=Kunstiakadeemia, kunstimuuseum ja luterlik kirik allkirjastasid koostööleppe Christian Ackermanni loomingu uurimiseks|Väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia
<ref name="Z04HO">{{Netiviide|Autor=|URL=http://kunstimuuseum.ekm.ee/christian-ackermann-tallinna-pheidias-ulbe-ja-andekas/|Pealkiri=Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas|Väljaanne=Eesti Kunstimuuseumi koduleht|Aeg=|Kasutatud=23.05.2017}}</ref>
<ref name="H1A6D">Nagu näitab ka üks Chr. Ackermanni 1675. aastast pärinev kiri, on mees rändava käsitöösellina oma ala õppinud Danzigis, sealt edasi siirdunult Riiga ja Stockholmi ning lõpuks ka Tallinnasse (TLA.230.1. 35)</ref>
|