Christian Ackermann: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
PResümee puudub
3. rida:
 
== Elukäik ==
Christian Ackermann saabus Tallinna 1670. aastate algul ning asus kutsutud kujurisellina tööle Tislerite- ja puunikerdajate ameti meistri, [[Elert Thiele]], nikerdustöökojas.<ref name=":0" /> Pärast Thiele surma [[1674]]. aastal abiellus Ackermann meistri lese, Anna Martensiga. Laulatus toimus [[Oleviste kirik|Oleviste kirikus]] [[22. aprill|22. aprillil]] [[1675]]. aastal. Tallinna kodanikuks oli Ackermann saanud kaks päeva varem.<ref name="H1A6D" />
 
Ackermanni peres oli kümme last. Esimene laps, Johan Christoffer, sündis 1675. aasta aprillis loodud perekonda juba sama aasta septembris. [[1677]] ristiti Oleviste koguduses Ackermanni teine laps – Maria Elisabeth.<ref name="saN7p" /> Ülejäänud kaheksa lapse ristimine toimus Tallinna Toomkoguduses: [[1680]] ristiti Regina Elisabeth, [[1681]] Christian, [[1684]] Christina, [[1686]] Gustav, [[1689]] Reinhold Johan, [[1691]] Anna Maria ning [[1693]] kaksikud Johan Magnuse ja Judith.<ref name="Y1M0y" /> Et mõni Ackermanni kümnest lapsest oleks surnud, selle kohta andmed puuduvad.<ref name=":1" />
 
1670. aastate lõpul lahkus Ackermann ühes perekonnaga varem Elert Thielele kuulunud majast ([[Olevimägi|Olevimägi 4]]) ning asus elama ja töötama Tallinna linna piiridest väljas poole, kuhugi [[Toompea]] kanti,<ref name=":1" /> kust temani jõudisid ka jõuka aadelkonna, ja isegi kuninglikud tellimused (Tallinna Toomkiriku alatrisein).
 
AckermanniAckermann elas Tallinnas sündmusterikkal ajal. Lisaks sellele, et ta elas läbi 1684. aastal [[Toompea tulekahju]], kaotas selles kogu oma varanduse ning osales hoonete taastamistöödes (vähemalt sisustuse osas), märkas ta ilmselt ka linnas toimuvat: kindlasti koges ta Tallinnas [[Püha Kanuti gild|Kanuti]] ja [[Oleviste Gild|Oleviste gildi]] ühendamisest (1675), lahutamisest (1681) ja taasühendamisest (1699) ning Rootsi valitsuse, [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ja gildide vahelisest võimuvõitlusest tekkinud pingeid;<ref name=":2" /> Aastatel 1696–1697 oli Ackermann tunnistajaks suurele näljahädale ning maalt linna saabuvatele põgenike hulkadele;<ref name=":2" /> Enne [[Põhjasõda|Põhjasõja]] puhkemist, kui Rootsi riik püüdis organiseerida Tallinna kindlustamist, tuli temalgi ilmselt osaleda linna kindlustustöödel<ref name=":2" /> ja Põhjasõja aastatel anda oma majas ulualust Rootsi sõjaväelastele;<ref name="bfChy" /> [[1704]]. aasta venelaste sõjakäik Tallinna alla ja selle sündmust tekkinud ärevus pidi puudutama ka Ackermanni. [[1710]]. aastal puhkenud [[katk]] aga jäi ilmselt meistrile viimaseks katsumuseks. Epideemia tohutu puhang oli põhjuseks, miks ei suudetud enam kirikumeetrikasse üles tähendada kõikide surnute nimesid ning miks Ackermanni täpne surmaaeg pole teada.
 
=== Suhted Tallinna tislerite ametiga ===
Pärast seda, kui Ackermann oli abiellunud Elert Thiele lesega, jätkas ta oma tegevust puunikerduskunsti vabameistrina. Sellest tõusis Tallinna tislerite ja puunikerdajate ameti ning selle meistrite arusaamade järgi Ackermanni kui pööningujänese<ref name=":3" /> vahel aastaid kestnud tüli, mida kajastab aastaist 1675–1676 (osaliselt) säilinud kirjavahetus.<ref name=":1" /> Mõlemad osapooled on oma õiguste kaitseks pöördunud Tallinna rae poole, kohtuskäimise algatas Ackermann.
 
Ilmselt ei tunnetanud Tallinna tislerite amet esialgu Ackermanni ohtliku konkurendina. Asi läks tõsisemaks siis, kui tsunftimeistrid märkasid, et Ackermann kasutab abitööjõudu ja tema jõudlus kasvab. Vabameistrina võis ta maksta abilistele palka vastavalt oma enda äranägemisele ning seetõttu hakkasid [[Sell|sellid]] tsunftimeistrite juurest lahkuma. Samuti ei tahtnud tislerid leppida sellega, et ennast puunikerdajaks nimetanud ja oma tööd tisleri tööle vastandanud Ackermann kasutas tislerisellide abi.<ref name=":3" /> Nähes, et nad ei suuda Ackermanni kui konkurenti ohjata, hakkasid tsunftimeistrid teda [[Tsunft|tsunfti]] meelitama.<ref name=":3" /> Ackermann jäi aga endale kindlaks ning arvatavasti selleks, et vabaneda linna tsunftimeistrite vaenust ja leida vabameistrina avaramaid teenimisvõimalusi, läks ta Tallinnast ära elama-töötama Toompeale.
 
=== Abilised ===
Kuigi Ackermann tegutses Tallinnas/Toompeal enam kui kolm aastakümmet ning tema töökojas on valmistatud suur hulk nikerdustöid, on vähe andmeid vabameistri abilistest. Ackermannile on abiks olnud tislerisell, hilisem Tallinna Tislerite ameti meister E. Helmers,<ref name="vcrFL" /> endine Elert ThileleThile sell ja hilisem tsunftimeister Jochannn Gieseken.<ref name=":0" /> Kolmas mees, kes ilmselt on mõnda aega töötanud Ackermanni töökojas, on Toompeal tegutsenud kujur [[Hinrich Martens]].<ref name=":0" /> Võimalik, et Ackermanni töökojas on teinud tisleritööd ka Paul Unsehl, Herman Berens, Sven Lund, Jochann Friederich ja Hinrich Petersohn.<ref name=":0" />
 
=== Töökoda ===
Ackermannil on olnud arvatavasti kolm töökoda. Esimene neist oli endine Elert Thiele oma, mille ta päris abielludes meistri lesega.<ref name=":0" /> Pärast Tallinna linnast lahkumist, sisustas Ackermann 1670. aastate lõpul või 1680. aastate algul uue töökoja, mis hävis 1684. aastal aga Toompea tulekahjus. Seetõttu tuli Ackermannil sisustada taas uus, seekord kolmas töökoda. Võimalik, et pärast hulgast tisleritöövahenditest ilmajäämist Ackermann oma töökotta tisleriselle enam ei palganud. Tema kodumaal, Ida-Preisimaal, oli tavaline, et tislerid ja puunikerdajad töötasid eri töökodades ning tegid vajaduse korral koostööd.
 
Puunikerdajana oli Ackermann erakordselt produktiivne. Koos tisleritega on ta teinud töid nii sakraal- kui profaanhoonete tarvis, nii aadlike kui linnakodanike tellimusel. Tema töökojast pärineb vähemalt seitsme Eesti kiriku [[altarisein]], kuue [[kantsel]], ühe [[ristimiskamber]] ja kellatahvli ornamentaalne-figuraalne dekoor ning kaks nikerdatud [[Krutsifiks|Ristilöödu]] kuju. Samuti võib Ackermanni nimele kirjutada kolme nikerdatud ukse([[Portaal (arhitektuur)|portaali]]) ja ühe vankri tegemise ning suure hulga [[Vappepitaaf|(vapp)epitaafide]] nikerdamise. Võib arvata, et Ackermann on teinud ka töid, mis kunstiajaloolastele on jäänud tundmatuks. Tõenäoliselt on hävinud mitmed profaanse iseloomuga tööd.
 
== Ackermanni loomingu uurimine ==
2016. aasta sügisel käivitusalgas Tallinna toomkirikus suuremahuline Christian Ackermanni loomingu uurimisprojekt. Projekti eesmärgiks on vaadata kaasaegsettänapäevast metodoloogiat ja tehnoloogiat ning allikakriitikat rakendades üle kõik Ackermannile omistatud Eesti kirikute altariseinad, kantslid, baptisteeriumid ja muud kunstiväärtuslikud objektid.<ref name=":4" />
 
Tallinna toomkiriku altariseina juurest alanud ja avalikkuse silme all modernsetel-kunstipärastel tellingutel toimunud uurimistöö jätkus 2017. aasta kevadel toomkiriku kantsli ja Niguliste muuseumi ekspositsiooni kuuluva [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik|Tallinna Rootsi Mihkli kiriku]] baptisteeriumi juures. 2017. aasta suvel toimuvadtoimusid [[Karuse kirik|Karuse kiriku]] altariseina ja kantsli, [[Martna kirik|Martna]] ja [[Türi kirik|Türi kiriku]] altariseina uuringud. 2017. aasta suvel sõidabsõitis uurimusgruppuurimisrühm kolleegide kutsel Lätti, et vaadata üle Ackermannile omistatud Gaiku kiriku altarisein.<ref name=":4" />
 
2020. aastani vältav projekt lõpeb Christian Ackermanni ja tema loomingut tutvustava näitusega.<ref name=":4" />
73. rida:
<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Pullat, Raimo|pealkiri=Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni.|aasta=1976|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
<ref name=":3">Prozess des Bürgers und Handelsmannes in Amsterdam Giesebrecht von Gödesberg contra Hans Ohm Beklagten. TLA.230.1.BF_35</ref>
<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=Maris Veeremäe|URL=http://www.artun.ee/kunstiakadeemia-kunstimuuseum-ja-luterlik-kirik-hakkavad-uurima-ackermanni-loomingut-2/|Pealkiri=Kunstiakadeemia, kunstimuuseum ja luterlik kirik allkirjastasid koostööleppe Christian Ackermanni loomingu uurimiseks|Väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia kodulehekülgkoduleht|Aeg=11.04.2017|Kasutatud=23.05.2017}}</ref>
<ref name="Z04HO">{{Netiviide|Autor=|URL=http://kunstimuuseum.ekm.ee/christian-ackermann-tallinna-pheidias-ulbe-ja-andekas/|Pealkiri=Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas|Väljaanne=Eesti Kunstimuuseumi koduleht|Aeg=|Kasutatud=23.05.2017}}</ref>
<ref name="H1A6D">Nagu näitab ka üks Chr. Ackermanni 1675. aastast pärinev kiri, on mees rändava käsitöösellina oma ala õppinud Danzigis, sealt edasi siirdunult Riiga ja Stockholmi ning lõpuks ka Tallinnasse (TLA.230.1. 35)</ref>