Vikipeedia

Erinevus lehekülje "Raadio-Elektroonika Tehas" redaktsioonide vahel

Raadio-Elektroonika Tehas (muuda)

Redaktsioon: 10. aprill 2018, kell 22:05

Lisatud 1120 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
Ettevõte valmistas [[mähis]]ed, [[induktiivpool]]e, [[transformaator]]eid, [[valjuhääldi|valjuhääldeid]], [[lambipesa|lambipe]]si jm [[raadio]]- ja elektritarvete osi. Eritellimisel ehitas RET [[kappraadio]]id, [[võimendaja]]id, kooliraadiote seadmeid, [[raadiojaam]]ade [[saatejaam]]u (sõjaväele, laevadele jne), [[heliülekanne|heliülekande]] seadmeid (peamiselt sõjaväele), transformaatoreid ja [[paispool]]e (peamiselt [[Riigi Ringhääling]]ule), [[vibraator-anood]]e patareivastuvõtjatele, mõõteriistu, kantavaid ja [[statsionaarne|statsionaarseid]] [[telegraaf]]i- ja telefonisaatejaamu koos vastuvõtjatega. 1940. aastal töötas RET-is 250 töötajat.
 
Aastal 1940 tehas [[natsionaliseerimine|natsionaliseeriti]], 1940. aasta novembris liideti RET-iga [[Tartu Telefonivabrik]]u raadioosakondraadio-osakond, järgmise aasta jaanuaris [[elektrotehnika]] [[tehas Are]]. [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] määrusega [[3. märts]]ist [[1941]] nimetati tehas „vastu tulles käitise töötajate üksmeelsele soovile“ ümber: Raadio-Elektrotehnika Tehasest RET sai Raadiotehas Raadio-Pioneer ja hiljem '''Punane RET'''<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>.
[[Pilt:Sampo Panga peakontor Tallinnas, Narva maantee 11, 13. august 2011.jpg|pisi|Danske Banki Eesti filiaali peakontor Tallinnas Narva maantee 11]]
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses evakueeriti suurväärtuslikum osa tehase sisseseadest ja spetsialistidest Omski oblastisse, kus tegeleti tankiraadiote väljatöötamise ja tootmisega. Seal välja töötatud tankiraadiod osutusid side ulatuse poolest ühtedeks maailma parimateks sel ajal.
 
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal läks tehas Saksa firma [[Telefunken]] kasutusse, ja nimeks pandi ''Funktechnische Fabrik Reval''. Juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli nõuandjaks Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid Saksa [[Kriegsmarine]] sõjaliste nõudmiste tarbeks.
 
Pärast sõda pöördus tagasi suurem osa Omski oblastisse evakueeritud personalist pöördus tagasi Eestisse ja tehas jätkas tegevust nimetuse all Punane RET all. Tehase tootmisetoodangu profiili muudeti aga NSVL vajadustele vastavalt oluliselt. Põhilisteks toodeteks said [[elektroonsed mõõteriistad]]. Selle nn. sõjatoodangu kõrval toodeti aga edasi ka raadiovastuvõtjaid,. kõrgemaNendest klassimudel "[[stereoradioolaEstonia-2]]sid Estonia<ref name="Tallinna entsüklopeedia"sai [[maailmanäitus]]<nowiki/>el Brüsselis 1958. aastal kuldmedali, seda peamiselt spetsiaalse konstruktsiooniga põhivaäljuhääldite ja lisavaljuhääldite kasutamise teel saavutatud hea helikõla pärast, ja vaatamata spetsialisti poolt äraaimatavale põhinemisele sõjaeelse [[Are]] raadiovastuvõtjate lahendustele (millele olevat viidanud ka näitust külastanud Are).
 
Tehase suur uus tootmishoone avati Narva maantee ääres [[1960]]. aastal. Kümmekond aastat hiljem laiendati tehast Jõe tänava tootmiskorpuse ehitamisega. Hiljem ehitati juurde veel üks tootmishoone krundi Ahtri tänava poolsele küljele.
 
Hiljem ehitati veel üks tootmishoone
Tehasest sai [[Tallinna Tootmiskoondis RET|Tallinna Tootmiskoondise RET]] põhiline osa selle moodustamisel 1970. aasta paiku. Koondisesse kuulusid veel [[Tallinna Raadio-Elektroonika Konstrueerimisbüroo]] (TREKB) ja Jõhvi tsehh. kus algselt toodeti RET'i valjuhääldajaid, hiljem ka transformaatorid ja teisi elektromehhaanilisi komponente.
1980. aasta paiku valmis tehase uus laiatarbetoodangu osakond Lasnamäel Peterburi maantee ääres. 1980-ndate keskel ehitati veel üks suur tootmishoone Ahtri tänava poolsesse serva.
 
Hilisemal perioodil oli tehas üle kogu NSVL tuntud kõrgema klassi [[stereoradioola|stereoradioolade]] "Estonia" tootjana<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. Ilmselt oli Punane RET ka NSVL esimene CD-mängijate tootja.
1980-ndate keskel ehitati suur tootmishoone .... tänava äärsesse serva.
 
1992. aastal korraldati ettevõte ümber [[riiklik aktsiaselts|riiklikuks aktsiaseltsiks]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. 1993. aastal lõpetas ettevõte tegevuse<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />.
 
Pärast ettevõtte tegevuse lõppu tehase kvartal [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 11 avati ning selles renoveeritud hoonetesse kolisid [[Eesti Ekspress]] ja [[Eesti Maapank]]. Hiljem oli selles hoones [[Hüvitusfond]]. Tehase Narva maantee ääres paiknev peahoone ehitati ümber pangamajaks. Esmalt paiknes seal [[Forex Pank]], seejärel [[Optiva Pank]], siis [[Sampo Pank]], kuni selle ostis [[Danske Bank]].
Parveto
2905

muudatust

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Mobiilierinevus/4965556"