Mõistekesksus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Mõistekesksus''' (kr ''logotsentrism'', sõna-, mõttekesksus) on aluste või kindla tähenduse kesknetähendusekeskne mõtlemine, mis ühendab kõik mõttesüsteemid ühe ning kõige üldisema keskme ümber (Jumal, Idee, Mina, Teadvus jne). Mõistekesksus on [[Idealism|idealismi]] võrdkujund, aga on laiema tähendusega kui idealism.<ref name=":0">Leho Lamus. "[[Mõtlemise mõistevõrk]]", lk 238-239.</ref>

[[Jacques Derrida|Jaques Derrida]] nimetas kogu õhtumaa filosoofiat mõistekeskseks (vähemalt alates [[Platon|Platonist]]). Mõistekeskne on püüd rajada kogu teadmiste aluspõhi enese pinnalt mõistetavas ja ennast tõestavas loogikas, mõistuses või tões. Ka tavakeel pole neutraalne, vaid vaid sisaldab endas valmiseeldusi, mis liituvad ühtseks [[Metafüüsika|metafüüsikat]] toetavaks süsteemiks. Mõistekeskne on näiteks kogu [[teoloogia]]. [[Dekonstruktsioon]] oli Jaques Derridal (teoses ''Grammatoloogia''; 1967) mõistekesksuse ja [[Tõeväidete süsteem|tõeväidete süsteemide]] peamine lahtivõtmise vahend. Mõistekesksus ja metafüüsika dekonstrueeritakse, et edasi minna matemaatilise märkimisviisiga.<ref name=":0" />