Mõistekesksus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Mõistekesksus''' (kr ''logotsentrism'', sõna-, mõttekesksus) on aluste või kindla tähenduse keskne mõtlemine, mis ühendab kõik mõttesüsteemid ühe ning kõige üldisema keskme ümber (Jumal, Idee, Mina, Teadvus jne). Mõistekesksus on idealismi võrdkujund, aga on laiema tähendusega kui idealism.<ref name=":0">Leho Lamus. "[[Mõtlemise mõistevõrk]]", lk 238-239.</ref>

[[Jacques Derrida|Jaques Derrida]] nimetas kogu õhtumaa filosoofiat mõistekeskseks (vähemalt alates Platonist). Mõistekeskne on püüd rajada kogu teadmiste aluspõhi enese pinnalt mõistetavas ja ennast tõestavas loogikas, mõistuses või tões. SõnadKa ontavakeel inimesepole loomingneutraalne, javaid väljaspoolvaid tekstisisaldab poleendas midagivalmiseeldusi, mis liituvad ühtseks [[Metafüüsika|metafüüsikat]] toetavaks süsteemiks. Mõistekeskne on kanäiteks kogu [[teoloogia]]. [[Dekonstruktsioon]] oli Jaques Derridal (teoses ''Grammatoloogia''; 1967) mõistekesksuse ja [[Tõeväidete süsteem|tõeväidete süsteemide]] peamine lahtivõtmise vahend. Mõistekesksus ja [[metafüüsika]] dekonstrueeritakse, et edasi minna matemaatilise märkimisviisiga.<ref name=":0" />