Redaktsioon: 23. november 2017, kell 20:52 redigeeri Sacerdos79 (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 30 343 muudatust P →‎Viited ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. aprill 2018, kell 20:47 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
6. rida: ===Päritolu ja haridus=== Vladovski oli poola aadlist põlvneva kolleegiumisekretäri, hilisema riiginõuniku Ignati Vladovski ([[1838]]–[[1913]]) ja tema venelannast abikaasa Jelizaveta Ankudinova (surnud [[1909]]) poeg. Perekond oli katoliku usku. Hariduse sai Vladovski sünnilinnas Peterburis: aastatel [[1886]]–[[1894]] läbis ta kaubanduskooli täieliku kursuse, [[1896]]. aastal astus aga vabakuulajana [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] juures tegutsevasse kõrgemasse kunstikooli, kus tõmbas endale arhitekt [[Leonti Benois]]' tähelepanu.<ref>Червова, Т. "Архитектор-живописец А. И. Владовский". – Русский след в становлении и развитии Эстонии. Часть 1, Они работали на благо Эстонии – Эстония может гордиться ими. Таллинн, Русское академическое общество Эстонии, 2016, 16–17.</ref> Aastatel [[1897]]–[[1901]] läbis ta sama kooli juures arhitektuuri õppekava, aastast 1901 õppis Peterburi Kunstide Akadeemias arhitekt Leonti Benois' meistriklassis. Õpingute ajal sai ta oma eskiiside ja projektide eest mitmeid rahalisi auhindu, samuti joonistas ta sel perioodil [[akvarell]]itehnikas illustratsioonid [[Aleksandr Puškin]]i poeemile "[[Ruslan ja Ludmilla]]". Akadeemia lõpetas ta [[1903]]. aastal ja talle anti diplom arhitekt-kunstniku erialal. Tema lõputööks oli 2500-kohalise ~~kontsertsaali~~kontserdisaali projekt, mis oma [[klassitsism\|klassitsistliku]] lahendusega meenutas arhitekt [[Carlo Rossi]] kavandatud [[Aleksandra teater\|Aleksandra teatri]] hoonet.<ref>Червова, 2016, 18–19.</ref> 15. rida: 1904. aastal pälvis ta Peterburi Kunstide Akadeemia kaheaastase stipendiumi, mida pikendati hiljem veel üheks aastaks. See võimaldas tal aastatel 1904–1906 reisida enesetäienduse eesmärgil Venemaal ja Lääne-Euroopas. Nendel reisidel valmisid ka mitmed joonistused vanadest kirikutest ja muudest arhitektuurimälestistest, millest osa avaldati hiljem Peterburi ajakirjas [[Zodtši]] ja arhitektide-kunstnike liidu aastaraamatus.<ref>Червова, 2016, 19–20.</ref> Aastatel 1906–1907 osales ta ~~mitmetel~~ projektikonkurssidel, kus võitis ka rahalisi auhindu. Tunnustuse pälvisid tema [[Riigiduuma]] hoone projekt, keemik [[Aleksei Šuljatšenko]] ausamba projekt ja [[Moskva vaksal\|Nikolai vaksali]] ümberehituse projekt. Samal ajal projekteeris ta väljaspool pealinna mitmeid rahvuslik-romantilises stiilis elumaju ja modernistlikus stiilis ühiskondlikke hooneid, näiteks [[Astrahan]]i ehitatud börsihoone ([[1906]]–[[1910]]) ja kino ([[1909]]), mis mõlemad on säilinud tänaseni.<ref>Червова, 2016, 20.</ref> Aastatel 1907–1908 töötas Vladovski [[Keisrinna Maria asutused\|Keisrinna Maria asutuste]] arhitektina, kus tema peamiseks tööks kujunes Peterburis aadressile [[Väike prospekt]] 32 rajatud viiekorruseline elumaja, mida tuntakse ka tänu fassaadil asuvale laialisirutatud tiibadega tütarlapse kujule "ingliga majana".<ref>Червова, 2016, 21.</ref> 25. rida: ====Tegevus Eesti Vabariigis==== 1920. aastal asus Vladovski elama [[Tallinn\|Tallinna]]~~asse~~, kus ta oli aastatel [[1920]]–[[1924]] tegev kohaliku vene-saksa ~~kunstniühingu~~kunstiühingu "ARS" liikmena. [[1922]]. aastal projekteeris ta [[Nõmme]]le [[Tallinna Nõmme Ristija Johannese kirik\|Ristija Johannese õigeusu kiriku]], kuid rahapuudusel ei suutnud kogudus seda projekti täies mahus realiseerida ja seetõttu ehitati kirik küll põhijoontes Vladovski projekti järgi, kuid mitmete insener Golubkovi sisse viidud kärbete ja lihtsustustega.<ref>Червова, 2016, 23–24.</ref> [[1923]]. aastal valmis Vladovski hilismodernistlikus stiilis lahendatud [[Ellamaa elektrijaam]] koos selle juurde kuuluva direktori majaga, sarnases stiilis projekteeris ta ka [[1932]]. aastal [[Kiviõli]]s valminud põlevkivitöötlemise tehase. [[1925]]. aastal valmisid Juhkentali sõjaväehaigla ja elumaja aadressil [[Valli tänav (Tallinn)\|Valli tänav]] 4, mille fassaadil on jäädvustatud ka arhitekti nimi.<ref>Червова, 2016, 25.</ref> Lisaks tööle arhitektina avaldas ta artikleid ja följetone Eesti venekeelses ajakirjanduses, eelkõige ajalehtedes [[Poslednije izvestija]] ja [[Vesti dnja]]. Hiljem ilmusid tema eestikeelsed erialased kirjutised ka ajakirjades [[Odamees]] ja [[Kaunis Kodu]]. 1920. aastaid Vladovski loomingus iseloomustavad ka uue stiili otsingud. Need on iseäranis tugevalt märgatavad kahes [[Paks Margareeta\|Paksu Margareeta]] restaureerimise eskiisis, mis väljendasid pigem arhitekti fantaasialendu, kui tõsiseid keskaegse ehitise restaureerimiskavasid. Romantismist, klassitsismist ja modernismist kaugenedes leidis ta uue väljundi ''[[art déco]]'' stiilis. Esimesed taolised projektid realiseeris ta [[Kadriorg]]u, [[Narva maantee (Tallinn)\|Narva maantee]] ja [[August Weizenbergi tänav]]a vahele rajatud väikeste elumajade näol. Esimese silmapaistva ''art déco'' stiilis sisekujunduse teostas Vladovski elumajas aadressil [[Jaan Poska tänav]] 47, tema kuulsaim ''art déco'' stiilis sisekujundus valmis aga aastatel [[1926]]–[[1927]] [[Vabaduse väljak]]u hoones, kus tegutsesid hiljem klubid Dancing Palace Gloria ja [[Astoria]]. ''Art déco'' stiilis lahendas ta ka [[1928]]–[[1929]] Kalamajja rajatud [[Kalma saun]]a hoone.<ref>Червова, 2016, 26–27.</ref> [[1929]]. aastal osales ta rahvusvahelisel konkursil [[Genf]]i [[Rahvasteliit\|Rahvasteliidu]] palee ehitamiseks, kuid tema projekt ei osutunud võidukaks.<ref>Червова, 2016, 28.</ref> 1930. aastatel hakkas Vladovski loomingus rohkem tooni andma [[funktsionalism]], mida ta põimis ''art déco'' stiiliga. Esimene näide sellest sümbioosist tema loomingus on [[1931]]. aastal valminud kolmekorruseline elumaja Tallinnas aadressil Narva maantee 57. 1930. aastate alguses usaldati talle ka [[Kadrioru loss]]i ühekorruselise juurdeehituse kavandamine, kuhu rajati ballisaal Eesti presidendile. See ehitus viidi lõpule [[1934]]. aastal. Aastatel 1934–1938 osales ta ~~aktiivselt~~ Tallinna kesklinna ümberkujundamisel, projekteerides ~~mitmeid~~ elumaju [[Pärnu maantee (Tallinn)\|Pärnu maanteele]] ning Vabaduse väljaku ja [[Tõnismägi\|Tõnismäe]] vahele. ~~Mitmed~~Nii mõnigi tema ~~projektid~~projekt ~~jäid~~jäi ka realiseerimata, teiste seas [[1935]]. aastal valminud kunstimuuseumi projekt ja [[1937]]. aastal [[Kadrioru park]]i Luigetiigile projekteeritud kohvik-restoran.<ref>Червова, 2016, 27–28.</ref> Vladovski oli ka aastatel [[1929]]–[[1940]] tegutsenud [[Uus kunstnike koondus\|Uue kunstnike koonduse]] üks asutajaid ja eestvedajaid. Koondis tegutses aktiivselt 1935. aastani, selle aastanäitused toimusid 1929., 1930., 1931., 1932. ja 1936. aastal.<ref>Червова, 2016, 28–29.</ref> Samuti jätkas Vladovski tegevust sakraalhoonete projekteerimisel. Kaks sellist projekti teostas ta isegi tasuta – [[1929]]. aastal [[Petserimaa]]le [[Irboska linnus]]e juurde rajatud Jumalaema Korsuni pühakuju kabeli ja 1934. aastal ~~Tallinnasse~~Tallinna [[Vene tänav]]ale [[Tallinna Nikolai kirik]]u juurde rajatud Esimese maailmasõja ohvrite mälestuskabel. 1935. aastal projekteeris ta uue hoone tulekahjus hävinud [[Tallinna püha piiskop Nikolause kirik\|Kopli Nikolai kiriku]] asemele ja 1936. aastal valmis tema projekteeritud kabel Tallinna [[Kopli kalmistu]]l.<ref>Червова, 2016, 29.</ref> Võttes arvesse Vladovski panust Eesti õigeusu kirikuarhitektuuri, nimetas [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik\|Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku]] ~~Sinod~~sinod ta 1936. aastal oma ametlikuks arhitektiks, kelle ülesanne oli juhendada ja kavandada õigeusu sakraal- ja abihoonete ehitus- ja renoveerimistöid.<ref>"Sinodile arhitekt". – Elutõde, 19.08.1936, 7.</ref> Samuti autasustati teda Piiskop Platoni ordeni I järguga. ====Tegevus okupatsiooniaastatel==== Kevadel [[1941]] projekteeris Vladovski tüüpelamu tehase "[[Punane Krull]]" töötajate majutamiseks, kuid kavandatud 11 maja jäid ehitamata. Sõja-aastatel lakkas arhitektuuriline ja ehitustegevus peaaegu täielikult. Alles pärast sõda, [[1946]]. aastal õnnestus Vladovskil taas silma paista – sel aastal kavandas ta fassaadi [[Lai tänav (Tallinn)\|Lai tänav]] 27 administratiivhoonele. [[1949]]. aastal pälvis tema Kohtla-Järve lasteaia projekt vabariiklikul avalikul konkursil II koha.<ref>Червова, 2016, 30.</ref> Kevadel [[1950]] toimunud [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum]]iga seoses kuulutati Vladovski koos ~~mitmete~~mitme ~~teiste~~teise ~~silmapaistvate~~silmapaistva ~~kultuuritegelastega~~kultuuritegelasega kodanlikuks natsionalistiks, mis piiras oluliselt tema võimalusi oma annet ja oskusi rakendada. Sama aasta oktoobris arhitekt suri ja maeti [[Tallinna Metsakalmistu]]le. Seitse aastat hiljem suri tema abikaasa Jelena, kes maeti oma abikaasa kõrvale.<ref>Червова, 2016, 30.</ref> Vladovskite haud on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks. ==Mälestuse jäädvustamine== 71. rida: Pilt:Tallinn, elamu L.Koidula 10, 1915.jpg\|Elamu Tallinnas Koidula 10 </gallery> ==Viited==▼ {{viited\|2}}▼ ==Kirjandus== * Gens, L. "Arhitekt-kunstnik Aleksander Vladovski". – ''Linnaehitus ja arhitektuur : kogumik''. Tallinn, Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut, 1991, 131–137. * Kalm, M. "Aleksander Wladovsky – akademismist art deco'sse". – ''Eesti 20. sajandi arhitektuur''. Tallinn, Prisma Prindi Kirjastus, 2001, 220–224. * Пономарев, А. Ю. "Архитектор А. Владовский". – ''VI Псковские региональные краеведческие чтения. Книга II.'' Москва, Сам Полиграфист, 2015, 177–178. * Червова, Т. "Архитектор-живописец А. И. Владовский". – ''Русский след в становлении и развитии Эстонии. Часть 1, Они работали на благо Эстонии – Эстония может гордиться ими''. Таллинн, Русское академическое общество Эстонии, 2016, 16–32. ▲==Viited== ▲{{viited\|2}} ==Välislingid== *Сергей Минин, [http://www.baltwillinfo.com/mp2011-09/mp-14.html Реставрация иконостаса Коплиской церкви во имя Николая Чудотворца в Таллине], {{DEFAULTSORT:Vladovski, Aleksandr}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]]

Aleksandr Vladovski: erinevus redaktsioonide vahel