Oidipus (Dryden): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Näidend kirjutati, arvestades omaaegset keskmist tunduvalt ületavate [[lavatehnika|lavatehniliste]] võimalustega, kuna Duke's Company oli just asunud uude, tehnikaga hästi varustatud teatrihoonesse. Ehkki tänapäeva vaatajate maitse jaoks peetakse draama lõpplahendust liialt veriseks, pälvis see kaasajal rahvusvahelise tunnustuse: 1700. aastal ülistas seda pealkirja all "Celebratur Oedipus" isegi [[Leipzig]]is ilmuv teadusajakiri [[Acta Eruditorum]], mille oli asutanud [[Gottfried Wilhelm Leibniz]]. Tänini on ent teadmata, millised teose osad kirjutas üks inglise kirjanduse tuntumaid poeete Dryden ja millised Lee; [[Walter Scott]]i hinnangul olevat Dryden kirjutanud draama I ja III osa, kuna nende kirjanduslik kvaliteet olevat märgatavalt parem, samas ei ole teised kriitikud temaga nõustunud.
Drydeni jaoks oli "Oidipus" eelkõige poliitiline draama ning nimitegelane oli hea valitseja, keda küll tabasid kohutavad õnnetused. Hea valitseja oli ta eeskätt sellepärast, et lähtus kaalutlevast mõistusest, mitte emotsioonidest ja eelarvamustest<ref>[https://harpers.org/blog/2009/03/drydenpurcell-music-for-a-while/ Scott Horton. Dryden/Purcell–“Music for a While”. Browsings. The Harper's blog. 8. märts 2009</ref>.
1692. aastal seadis neli lõiku "Oidipusest" muusikale inglise [[barokkmuusika]] suurkuju [[Henry Purcell]], kes oli varem viisistanud ka teisi Drydeni teoseid. Tuntuim neist on laul "[[Music for a While]]", mis ilmus trükist Purcelli postuumses teostekogus "[[Orpheus Britannicus]]".
== Viited ==
== Välislingid ==
| |||