Langevari: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Langevarju laskumiseks kasutavat inimest (sealhulgas [[õhudessantväelane|õhudessantväelast]]) nimetatakse '''langevarjuriks''' ehk '''parašütistiks'''.
Ühe inimese ohutuks laskumiseks vajaliku langevarju pindala
Eriotstarbelisi langevarje kasutatakse mitmesuguste kiirelt liikuvate kehade pidurdamiseks või [[last]]i, [[kosmosekapsel|kosmosekapslite]], katapultistmete vms sujuvaks laskumiseks maapinnale. Suuremate kehade (nt. sõjalennukid, kosmosekapslid, lennukilt heidetud militaartehnika) puhul võidakse kasutada ka mitmest langevarjust koosnevaid langevarjusüsteeme, mille kuplite kogupindala võib olla kuni 5000 m².
11. rida:
Avamisviisilt jagunevad langevarjud sund-, automaat- või käsiavamisega langevarjudeks.
Inimeste laskumiseks määratud langevarjud liigitatakse otstarbe järgi pääste-, treeningu-, spordi- ja dessantlangevarjudeks. Muud langevarjud jagunevad kauba-, eri- ja pidurlangevarjudeks. Päästelangevarjud, mis on
Treening- ja sporthüpete puhul kasutatakse enamasti kaht langevarju, millest üks on põhilangevari ja teine varulangevari juhuks, kui põhilangevarjuga tekib mingi probleem. Erilangevarjudega pikendatakse näiteks valgustusrakettide ja raketimudelismis üles lennutatud raketi või selle osade langemisaega. Erilangevarju kasutati ka tuumapommide heitmisel lennukilt, et võimaldada lenduritel jõuda tuumaplahvatusest ohutule kaugusele. Suure kiirusega liikuva objekti puhul on sageli kasutusel üks või mitu väiksemõõdulist stabiilvarju, millega stabiliseeritakse objekti liikumine ja vähendatakse selle kiirust põhilangevarju avamiseks sobivale kiirusele. Vastasel korral võib objekti pöörlemine langevarju normaalset avanemist takistada või objekt/langevari väga järsu aeglustuse tõttu tekkivate suurte jõudude tõttu kannatada saada.
|